Valitsus kärpis spordiklubide treenerite palkadeks mõeldud summat
Sajad Eesti spordiklubid seisavad dilemma ees, kas kärpida 1400 eurot palka saavate treenerite palku või tõsta treeningutasusid, sest riik kärpis treenerite palkadeks mõeldud summat. Paljude lapsevanemate jaoks tähendab see otsus treeningtasude tõusu.
Koolitatud treeneri bruto kuupalk on 1400 eurot ja pool sellest tuli tänavu riigikaukast, teine pool jäi spordiklubi maksta. Eelmisel reedel said aga sajad klubid spordikoolituse ja teabe sihtasutuselt kirja, et järgmisel aastal jagub riigil raha vaid 45 protsendi tasumiseks. Spordiklubidel on valik, kas kärpida omaosaluse vähendamiseks treeneri koormust või asuda lisaraha otsingutele, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See olukord on kindlasti ebameeldiv, esiteks nii lühikese etteteatamisega. Ja kui me räägime jalgpalliklubi Tallinna Kalevist, me räägime 20 treenerist, siis meie klubi eelarvesse tuleb ca 10 000-eurone auk," ütles Jalgpalliklubi Tallinna Kalevi president Ragnar Klavan.
Klavani sõnul teeb olukorra keeruliseks, et kärpeotsus tuli avalikuks ajal, mil klubi eelarve on juba koos ja see teeb lahenduste leidmise keeruliseks. Treenerite palga kärpimist Klavan võimalikuks ei pea. Sama meelt on ka Keila korvpallikooli tegevjuht Tarmo Hein, sest treenerite tasu on hoolimata kiirest inflatsioonist püsinud kolm aastat samal tasemel.
"Kui meil korvpallikoolis kõik, kes viiendat kategooriat omavad, on kehakultuuri haridusega, siis loomulikult 1400 eurot brutona, mis kätte teeb natukene üle 1100 euro, siis kõrgharitud spetsialisti praeguses inflatsiooni olukorras ei ole," ütles Hein.
Kui Klavan loodab, et lahendus õnnestub leida treeningtasusid tõstmata, siis Keilas tõstetakse kuutasu 10 euro võrra. Kui tänavu oli treenerite tasudeks kultuuriministeeriumil raha ligi 12,3 miljonit, siis 2025. aastaks on summa ligi 11,8 miljonit.
"Meid ootab ees neljaprotsendine kärbe, aga meetme puhul on meil võimalik kasutada tagasimakstud toetusi. Erinevatel põhjustel toetuse andja on, kas omal soovil või toetust valesti kasutades pidanud toetust tagasi maksma ning selle abil me loodame järgmine aasta seda kärbet tasandada," sõnas kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Kaarel Nestor.
Spordiklubidel on reedeni aega lisaraha leidmiseks. Kui see ei õnnestu, siis soovitab spordikoolituse ja -teabe sihtasutus kärpida treeneri nädalakoormust, nii väheneb ka klubi omaosaluse kohustus. Klubide valik on kas kärbe jääb vaid paberile ja treeneril tuleb leppida väiksema töötasuga. Tänavu maksti toetust 440 spordiklubile ligi 1500 treeneri tasustamiseks. Neis klubides spordib ligi 47 000 last.
Toimetaja: Aleksander Krjukov