"Sellepärast, et see otsus on emotsionaalne, sellepärast [EKA] vaikib. Kui otsus on põhjendatav, siis inimesed tulevad ja põhjendavad. Minul ei ole midagi selle vastu, et nad põhjendavad. No näiteks kui neil on andmed selle kohta, et see konkreetne ülikool on oma ametlikes dokumentides väitnud, et tuleb palestiinlased hävitada, korraldada genotsiid, nad ära näljutada, siis on täiesti arusaadav ja oleks igati põhjendatav, miks me sellise ülikooliga ei taha suhelda. Kõik oleks selge, aga midagi sellist ju ei ole," sõnas Vseviov.

Vseviov lisas, et reaktsioon Lähis-Idas toimuvale on olnud valikuline.

"Me oleme juba jõudnud niivõrd emotsioonide tasandile, et mingeid argumente, mingisugust reaalset arusaama ajaloost... ma olen vahetevahel küsinud, et kus see Jeruusalemm siis paikneb, näidake mulle kaardi peal, no siis seda leida ei suudeta ja nii edasi, nii edasi, nii edasi. Nii et see on muret tekitav," sõnas Vseviov.

Koostöö lõppemise taga on rektor Mart Kalm, kuid EKA nõukogu soovitas otsuse üle vaadata. Ka EKA lektor Gregor Taul on otsuse suhtes ettevaatlik ega soovita tudengitel ühte äärmusesse kalduda.

"Mina alati ütlen tudengitele, et valige oma võitluseid. Et kuhugi on vaja investeerida oma otsused, kas ma olen ühelt poolt või mitte. Soovitan tudengitel jääda filosoofiliseks ja näha ühe poole argumente ja teise poole argumente. Vähemalt nendest tundides, kus mina olen käinud ja nende tudengitega, kellega mina olen rääkinud, siis tudengid pigem ei taha võtta äärmuslikke positsioone, et ma olen nüüd ühelt poolt või teiselt poolt. Kuna enamus saab aru, et see on rumalus võtta selles nii äärmuslikku positsiooni," sõnas Taul.

Taul rääkis, et kui Iisraeli-Palestiina teema plahvatas, siis ta küsis oma tudengitelt, kas nad teavad midagi Sudaani kodusõja kohta.

"Paljud ei teadnud, mõned teavad. Ja see, et Sudaanis on aasta-kahe jooksul surnud mitu korda rohkem inimesi, kui Ukrainas ja Palestiina-Iisraeli konfliktis, me ei tea sellest midagi. Me ei pane sellele tähelepanu ja samas see, et Euroopa ei astu vahele, teeb meist kõigist süüdlased," rääkis Taul.

Üliõpilaste seas on Lähis-Ida konflikt levinud teema: korraldatud on nii selle teemalisi filmiõhtuid kui ka protestiaktsioone. Mitmed tudengid kiidavad ülikooli otsust katkestada koostöö Iisraeli ülikooliga.

"Ma toetan seda otsust, sellepärast, et ma arvan, et see pidi juhtuma, vaadates seda, mis praegu on ülikoolis toimunud ja võttes arvesse seda, mis EKA õpilased ja ka loodetavasti õppejõud arvavad Palestiina konfliktist," rääkis Mari.

"Inimesed väga toetavad Palestiinat ja soovivad sõja lõppu. Soovivad üldse konflikti lõppu ja toimunud on ka üritusi ja inimesed avameelselt väljendavad oma poolehoidu Palestiinale. Õppejõud ei räägi sellest, see on õpilaste seas pigem," lisas Mari.

"Me ikkagi elame Euroopas selle põhimõtte järgi, et rahvusvahelist õigust ja rahvusvahelisi inimõigusorganisatsioone tuleks usaldada, ja nad on selgeks teinud, et Iisrael korraldab hetkel genotsiidi ja sellisel juhul ma arvan, et see otsus on väga õigustatud," rääkis Mano.

Tauli hinnangul on positiivne, et EKA teeb koostööd paljude eri riikidega. Kas tulevikus võiks ülikool taastada suhtluse Iisraeli õppeasutustega, on tema sõnul arutelukoht tervele ülikoolile.

"See on koht laiemaks aruteluks ja kus 1200 tudengit, õppejõud, ka vilistlased saavad arutada, öelda sõna sekka. Ma leian, et siin on väga palju põhjuseid, miks ei peaks, aga on ka piisavalt palju põhjuseid, miks peaks tegema koostööprojekte," sõnas Taul.