Saate alguses kommenteerisid erakondade esindajad äsja Tallinnas toimunud ühendekspeditsiooniväe ehk JEF-i riikide soovitust tõsta kaitsekulutused üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust.

Reformierakonda esindanud riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson lõppsõnastust lahjaks ei pea, ent nentis, et soov oli, et kohtumise lõppdokumenti märgitaks ära 2,5 protsenti.

"Aga ma arvan, et need 10 riiki, kes tegelikult kõik panustavad päris palju kaitsesse ka Ukraina toetamiseks, leppisid ju kokku võib-olla isegi tugevama sõnastuse. Ma ütleks, et oluliselt rohkem kui kaks protsenti. See ei pruugiks tähendada ainult 2,5 protsenti, võiks tähendada nagu Eesti kulutab – 3,4 protsenti. Oluline on see, et läheneva uue Ameerika Ühendriikide administratsiooni tuleku puhul saab see olema üheks keskseks küsimuseks kõigi liitlaste jaoks," ütles Mihkelson.

Riigikaitsekomisjoni kuuluv sotsiaaldemokraat Raimond Kaljulaid rõhutas, et NATO-s ei tehta plaani JEF-i lõppavalduse järgi. "NATO-s on praegu käsil planeerimisprotsess ehk siis varasemalt kokku lepitud kaitseplaanid täidetakse nüüd sisuga ja ühel hetkel arvutatakse välja mitte enam protsendi täpsusega, vaid küllalt euro täpsusega see, kui palju tegelikult riikidel on vaja panustada. Ja ma arvan, et kui me selleni jõuame, siis me näeme, et need numbrid ei ole mitte kaks protsenti või 2,5 protsenti, vaid oluliselt kõrgemad," kommenteeris Kaljulaid.

EKRE aseesimees ja väliskomisjoni aseesimees Mart Helme nimetas JEF-i kohtumise tulemusi sammuks õigeks suunas. "Eks seda on ju kritiseeritud siin tegelikult pikalt ja mäletan ma kunagi lugesin paarkümmend aastat tagasi sellist raamatut nagu Michael Howardi "Sõda Euroopa ajaloos", mis lõpeb sellega, et sõjad ei ole jäänud ajalukku, sõjad tulevad paratamatult varem või hiljem tagasi. Ja Euroopa peab olema valmis ka sõdimiseks," rääkis Helme.

"Vahepeal lasti lips ikka väga lõdvale ja sisuliselt oli ju terve rida Lääne-Euroopa riike, kelle kaitsekulutused olid sisuliselt olematud. Nad koosnesid põhimõtteliselt sellest, et hoida sõjaväelasi palgal, viia läbi mingeid õppusi, uuendada mingil määral relva- ja laskemoonavarusid, aga tegelikult kaitse arendamist kui niisugust ei toimunud. Selles mõttes on see samm õiges suunas, et praegu teadvustada, et head ajad on läbi. Nagu meil armastatakse ikkagi öelda, et Venemaad ohjeldab ainult jõud, siis tulebki talle jõudu näidata. Ja kui selle jõu näitamine algab praegu sellest, et lepitakse kokku reaalne, käegakatsutav number, siis see on samm õiges suunas," sõnas Helme.

Riigikaitsekomisjoni esimees erakonnast Eesti 200 Kalev Stoicescu ütles, et kaks protsenti kaitsekuludeks on ajast ja arust. "See on selge. See lepiti kokku aastal 2014 Walesis. Nüüd on selge, et latt peab tõusma kolme peale. Aga kokkuvõttes, vaatamata sellele, et on loomulikult raha vaja kulutada sõjalisele kaitsele, et luua võimeid, siis me ju ei heiduta Venemaad ja me ei hirmuta Putinit mingite protsentidega, et ütleme Putinile otse näkku neli protsenti ja Putin hakkab värisema. No ei hakka. Ei hakka ka mingite summade peale, vaid me peame looma reaalseid võimeid ja valmidust," sõnas Stoicescu.

"On riike, mis kulutavad ka miljardeid eurosid, aga tahaks näha, kas nad on võimelised panema välja üht korralikku brigaadi. Nii et need summad ei ole niivõrd olulised kui reaalsed võimed, mis sellest rahast tulevad. Siin on Eesti väga head eeskuju andnud, sest selle rahaga, mida me oleme kulutanud sõjalisele kaitsele, oleme saavutanud väga häid võimeid viimastel aastatel, millest me võisime ainult unistada kümmekond aastat tagasi," rääkis ta.

Ka Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats nimetas JEF-is kohtumisel kokku lepitut positiivseks. "Loomulikult praeguses julgeolekuolukorras on hästi oluline, et me panustaksime kõik ühiselt. Murelikuks teeb asjaolu, et 10 või 11 riiki ei ole seda kaheprotsendilist kohustust täitnud. Ja ma arvan, et iga sõnum, mis turgutab seda ja annab selgelt visiooni, et me saaksime parandada oma julgeolekuolukorda ja võimekust, on väga vajalik. Loomulikult me ei saa kõike ühe kohtumisega lahendada. Aga ma arvan, et see on üks tervest jadast. Ja iga selline sõnum eriti Eesti poolt, kes panustab rohkem kui kolm protsenti, see on kindlasti mõjuga," lausus Laats.

Isamaa fraktsiooni aseesimees ja riigikaitsekomisjoni liige Priit Sibul väljendas imestust, et ka Eesti soovis JEF-i kohtumisel seada eesmärk vaid 2,5 protsendile. "Kuigi hea oleks, kui see kokkulepe sinnagi sünnib," sõnas ta.

"Tegelikult see, mis järgmine suvi aset leiab, sõltub väga palju president Trumpist ja tema administratsioonist ja ma loodan, et Eestil on siin võimalus olla nii NATO peasekretär kui ka Ameerika presidendiga liitlane, et me jõuaksime võimalikult suure rahastuseni. See, et meie Euroopa piiri ääres oleva riigina selgelt tajume, et ohud on suuremad, siis see on see eeskuju, millega meil on vaja ülejäänud Euroopa riike nakatada, on selge, et Luksemburgil, Belgial või Prantsusmaal on teistsugused mured," ütles Sibul.

Rääkides Ukraina sõjast, ütles Mart Helme, et kui see sõda veel pool aastat või aasta kestab, siis Ukraina variseb lihtsalt kokku. "Lääneriikides ei ole seda üksmeelt, ei ole neid ressursse, ei ole seda poliitilist tahet, et Ukrainat võidule aidata. Ma ei näe seda võidule aitamist praegu," ütles Helme.

Stoicescu sõnul võiks Venemaa tahta tõsiseid läbirääkimisi ainult kahel puhul. "Kui keegi pakub neile Ukrainat kandikul või kui initsiatiiv on selgelt lääne ja Ukraina käes ja nad saavad aru, et aeg tiksub juba nende kahjuks ja iga päevaga nende positsioon halveneb. Me ei tohiks lääne poolt kiirustada läbirääkimistega, praegu kui võimu üleminek ei ole veel toimunud Ameerikas ja Euroopa on nõrk. Läbirääkimisi võiks alustada pigem järgmisel suvel," arvas Stoicescu.

Lauri Laats ütles, et Euroopa peab olema tugev, kui tahab Ukrainat aidata. "Igal juhul me peame saavutama sellise olukorra, et murda see väsimus, aga me peame ka andma veelgi tugevama signaali Ukraina inimestele, et me oleme nendega ja see sõda peab lõppema sellisel viisil, et Ukraina jääks peale," lausus Laats.

Sibula sõnul tuleb teha kõik, et Ukraina liitub NATO-ga koos kõikide oma aladega.

Kaljulaid võrdles Ukraina olukorda Soome olukorraga Talvesõja lõpujärgus. Ukrainal on tema sõnul põhiprobleeme täna kaks – üksuste mehitamine ja lääne toetuse väga suur ebakindlus.

Äsja USA-s käinud Mihkelson ütles, et sealsed meeleolud Ukraina NATO-ga liitumise suhtes oli väga selgelt negatiivsed. "Ma arvan, et Trump ise ka ei tea täna, millesse ta võib sisse minna ja võimalik, et ka lõksu. See võib saada Trumpi administratsiooni alguse üheks kõige raskemaks otsuseks, millest võidakse teha järeldused kogu tema hilisema perioodi peale."

Temaga nõustus Mart Helme, kes ütles, et Trump on küll lubanud päevaga sõja lõpetada, aga ta ei tea, kuidas seda lõpetada. "Ohukoht on see, et hakatakse rääkima üle ukrainlaste peade. See tähendab seda, et mingil hetkel võime ka meie olla need, üle kelle peade midagi räägitakse," sõnas Helme.

Stoicescu muretses, et rääkimiseks võib minna ka üle eurooplaste peade. "Ka see variant on olemas. Nii et me peame palju tööd tegema. Me peame selgitama ameeriklastele oma positsioone," ütles ta.

Stoicescu sõnul tahab Trump Ukraina ja Lähis-Ida nii-öelda laualt maha saada, et ta saaks hakata keskenduma Hiinale.

Sama arvas ka Kaljulaid, kelle hinnangul on Trumpil ja tema meeskonnal väga selge nägemus, mida nad soovivad saavutada.

Priit Sibula sõnul saab Trumpi uus ametiaeg tulema teistsugune, aga tooni annab see, et ta valmistab praegu end väga põhjalikult Ukraina küsimuses ette.