Gruusia võimupartei Gruusia Unistus on viimaste aastate jooksul tüürinud Gruusiat suunal, mis on toonud lääne- ja demokraatiameelse rahva tänavatele, kogu maailma pilgud suunanud võimupartei Euroopa Liidu vastasele retoorikale ning muu hulgas võeti kevadel vastu välisagentide ja LGBTQ+ vastased seadused, mis on nurka surunud kodanikuorganisatsioonid. 

Nii on keerulises olukorras ka organisatsioonid, mis tegelevad haavatavate ühiskonnagruppide, st naiste, laste, puuetega inimeste toetamisega välisrahastuse abil.

Välisriigi agentide seadus ja LGBTQ+-vastane seadus on oluliselt mõjutanud naiste juhitud organisatsioonide tööd, eriti maapiirkondades. Naiste juhitud organisatsioonid on juba varasemast ajast kokku puutunud piirangutega kohalike ametiasutuste poolt. Juurdepääs õiguslikele, sotsiaalsetele ja psühhosotsiaalsetele teenustele on nüüd veel keerulisem.

Naiste vajadused kaovad riiklikest programmidest, seda just kohalikul tasandil, kus näiteks naiste juhitud valitsusvälised organisatsioonid ei saa enam osaleda või julgustada kohalikke naisi osalema kohalikes eelarveläbirääkimistes. Piirkondade ja külade naistel on raskusi oma murede väljendamisega sotsiaalse surve ja võimaliku halvakspanu tõttu pere meesliikmetelt.

Veel üks näide: mõnedes piirkondades ei saa naised riiklikes tervishoiuasutustes tervisekontrolle teha. See on siiani olnud võimalik välisrahastusega organisatsioonide abil, mis aga enam tegutseda ei saa. Näiteks ei lubata mõnes maapiirkonnas naistele tervisekontrolli teha, sest neid teenuseid pakuvad tihtilugu organisatsioonid, mis toimivad vähemalt osaliselt välisrahastuse abil.

Sooline ebavõrdsus on riigis suureks probleemiks olnud alati, aga uued seadused panevad ohtu need, kes selle probleemiga tegelevad. Seetõttu on paljud naisaktivistid lõpetanud oma töö.

Kohalike mittetulundusühingute esindajate sõnul muutub töötamine iga päevaga üha raskemini talutavaks ja ellujäämine raskemaks. Põhjuseks surve valitsuselt, kohalikelt liidritelt, pereliikmetelt, aga paraku ka teistelt organisatsioonidelt. Niinimetatud välisagendi seadus on kahjuks täitnud oma autoritaarset eesmärki ja agendina registreerunute ja mitteregistreerunute vahele on tekkinud lõhe.

Kui aastaid tagasi oli koostöö doonoriga mõnes mõttes kvaliteedimärk, aga ka kaitse võimude eest, on nüüdne olukord muutumas vastupidiseks. On iga organisatsiooni enda asi, kuidas nad olukorraga kohanevad, mõnes kaugemas piirkonnas on registreerumine vajalik töö jätkamiseks ja isikliku maine hoidmiseks. Mõni organisatsioon registreerub oma poliitiliste vaadete tõttu, see saab olla ainult nende enda otsus ning seda ei tohi neile ette heita.

Olukorras on süüdi autoritaarne võimupartei, mis on oma riigi aktivistid sõltumata poliitilistest vaadetest sellisesse olukorda pannud.

Gruusia on olnud Eesti arengukoostöö prioriteetriik 25 aastat. Aastate jooksul oleme teinud palju: jaganud Eesti reformikogemust tuhandetele Gruusia avaliku teenistuse töötajatele nende eurointegratsiooni teel, toetanud haridussüsteemi reforme, aidanud arendada ettevõtlust piiriäärsetes vähimarenenud regioonides, toetanud vähemusi piirkondades ja valdkondades kuhu piisav riigi toetus sageli ei jõua (näiteks naised, lapsed ja puuetega inimesed) ning palju muud.

Eesti pikk tegutsemisajalugu Gruusias tähendab, et meil on lai kontaktvõrgustik, mille kaudu saame kolmanda sektori toetamist jätkata nii hästi või halvasti, kui see praeguses olukorras võimalik on.

Eesti ei jäta oma Gruusia sõpru hätta ning arengukoostöös keskendume vaba meedia ja haavatavamate ühiskonnagruppide toetamisele ehk gruppidele, kellega oleme varem koostööd teinud, kes on seetõttu sattunud võimude põlu alla ja kelle roll ühiskonnas on praegu olulisem kui kunagi varem.

Hiljutised arengud Gruusias, demokraatia vähikäik ja Euroopa Liidu integratsioonist loobumine on sundinud ka meie arengukoostöö prioriteedid ja tegevused üle vaatama. Oma arengukoostöös lähtume sihtriigi vajadustest, viies need kokku Eesti parimate kogemustega, kuid kogu tegevus peab sobituma ka meie väärtustega.

Gruusia puhul läks väärtuskonflikt liiga suureks, et senisel kursil jätkata. Kuni autoritaarse kursi võtmiseni oli Gruusia valitsusel selles koostöös võtmeroll. Ei päde nüüdne autoritaarne narratiiv, et toetus on olnud läbipaistmatu, Gruusia valitsust on teavitatud kõikidest Eesti projektidest ning nad on koostööd meiega hinnanud.

Sellest lähtuvalt peatab sarnaselt paljudele liitlastele ka Eesti tegevused, mis toimivad koostöös Gruusia valitsusega, sest järjepidev kodanikele valetamine, inimeste vastu vägivalla kasutamine ning Venemaa jutupunktide kasutamine meie vastu on vastuolus meie ja Euroopa väärtustega.

Suurtest projektidest tähendab see näiteks Gruusia haridussüsteemi reformimise peatamist. Meil ei ole võimalik senist toimetamist jätkata arvestades, et haridussüsteemi kaudu õpetatakse väärtusruumi ning hoiakuid, mis kahjuks järjest vähem meie omaga ühte langevad. Väiksematest projektidest paneme pausile riigisektorile suunatud koolitused, mis olid peamiselt suunatud Gruusia toetamisele teel EL-i.

Mõttekohti meie arengukoostöös Gruusiaga on veel mitmeid. Kindlasti ei loobu me Gruusia demokraatiameelsete jõudude toetamisest, me ei saa põletada 25 aastaga ehitatud sildu. Kui poliitiline olukord riigis muutub ning koostöö valitsusega saab uuesti võimalikuks oleme, valmis taastama ka praegu pausile pandud projektid.