Oluline neljapäeval, 19. detsembril kell 19.36:

- Venemaa tõotas Ukrainale kättemaksu rünnaku eest lääne relvadega;

- Ukraina brigaadiülem arreteeriti väidetava võimu kuritarvitamise tõttu;

- Venemaa Rostovi oblastis süttis droonirünnaku järel naftatöötlemistehas;

- Suurbritannia tarnib Ukrainale 286 miljoni dollari eest sõjavarustust;

- Zelenski nimetas Brüsseli kõneluste põhiteemad;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1530 sõdurit.

Moskva: Vene ja Šveitsi välisminister arutasid telefonitsi Ukraina olukorda

Venemaa teatas neljapäeval, et välisminister Sergei Lavrov pidas oma Šveitsi kolleegiga harukordse telefonivestluse, et arutada Ukraina konflikti, mis on külmutanud Moskva ja Berni suhted.

Vene välisministeeriumi teatel rääkis Lavrov Šveitsi välisminister Ignazio Cassisega kolmapäeval.

Venemaa tõotas Ukrainale kättemaksu rünnaku eest lääne relvadega

Moskva tõotas neljapäeval Ukrainale kättemaksu rünnaku eest keemia- ja laskemoonatehasele Venemaa lõunaosas lääneriikidest tarnitud relvadega.

"Kiievi režiimi tegevus, mida toetavad selle lääne kuraatorid, ei jää vastuseta," teatas Vene kaitseministeerium, süüdistades Ukrainat kuue USA tarnitud raketi ATACMS ja nelja Briti raketi Storm Shadow tulistamises Vene rajatise pihta.

Ukraina brigaadiülem arreteeriti väidetava võimu kuritarvitamise tõttu

Ternopili kohus võttis vahi alla 211. pontoonsilla brigaadi komandöri kolonel Oleh Poberežniuki, keda kahtlustatakse võimu kuritarvitamises, teatas peaprokuratuur. Väidetavalt toimus tema üksuses sõdurite füüsiline väärkohtlemine, raha väljapressimine ning ka onupojapoliitika.

Poberežniukile esitati süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises seoses sellega, et ta lasi väidetavalt neljal alluval 2023. aasta sügisel töötada oma maja ehitustöödel Hmelnõtski oblastis. Neli teenistujat said täispalka ja võitlustasusid ning nad olid ametlikult registreeritud töövisiidile Mõkolaivi oblastisse.

16. detsembril teatas Ukrainska Pravda, et 221. brigaadi ohvitserid peksid sõjaväelasi, pressisid neilt raha välja ja sidusid ühe sõduri karistuseks puuristi külge.

Vastuseks meediajuurdlusele andis relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi korralduse menetluse alustamiseks. Kaitseminister Rustem Umerov andis samuti korralduse uurida sõdurite väidetavat väärkohtlemist, neilt raha väljapressimist ja nende alandamist.

2023. aasta augustis moodustatud 211. brigaad on pioneeriüksus, mis ehitab tagalas kaitserajatisi ega osale otse lahingtegevuses.

Ukrainska Pravda andmetel kerkisid võimu kuritarvitamise juhtumid päevavalgele pärast ametliku kontrolli 2024. aasta kevadel.

Väidetavalt toimus üksuses onupojapoliitika. Väljaande allikad nimetasid üheks peamiseks kurjategijaks Poborežniuki ristipoja kapten Vladõslav Pastukhi, kelle isa oli brigaadi staabiülem. Väidetavalt pressis ohvitser sõduritelt raha välja.

Venemaa Rostovi oblastis süttis droonirünnaku järel naftatöötlemistehas

Venemaal asuv Rostovi oblast jäi ööl vastu neljapäeva droonirünnaku alla, mille tagajärjel süttis naftatöötlemistehas. Põleng kestis üle kuue tunni.

Rostovi oblasti juht Juri Sljussar väitis kõigepealt, et piirkonda ründas vähemalt seitse drooni. Sotsiaalmeedias levisid seejärel väited, et põlema läks ka naftatöötlemistehas. Sljussar kinnitas hiljem väiteid, et droonirünnaku järel läks põlema piirkonnas asuv Novošahtinski naftatöötlemistehas, vahendas Ukrainska Pravda. 

Droonid on Novošahtinski naftatöötlemistehast varemgi rünnanud. See asub Ukraina piirist umbes 10 kilomeetri kaugusel. Lähimatest Ukraina sõjaväepositsioonidest jääb tehas siiski ligi 200 kilomeetri kaugusele.

Venemaa teatas veel kahe Ukraina küla vallutamisest

Vene väed vallutasid veel kaks küla Ida-Ukraina tööstuslinna Kurahhove lähedal, teatasid Vene uudisteagentuurid neljapäeval.

Suurbritannia tarnib Ukrainale 286 miljoni dollari eest sõjavarustust

Suurbritannia avalikustas neljapäeval Ukrainale mõeldud 225 miljoni naela ehk umbes 286 miljoni dollari suuruse uue sõjalise abi paketi, mis sisaldab droone, kaatreid ja õhutõrjesüsteeme.

Kaitseministeeriumi avalduses teatatud samm tehti pärast seda, kui Ühendkuningriigi kaitseminister John Healey külastas kolmapäeval Kiievit, kohtus oma Ukraina kolleegi Rustem Umeroviga ja lubas suurendada Suurbritannia toetust Kiievile 2025. aastal.

"Venemaa president Vladimir Putin andis kolm aastat tagasi käsu tungida Ukrainasse ja tema valearvestuse sügavused on selgemad, kui kunagi varem, sest Ukraina vaprad inimesed jätkavad oma murdmatu vaimuga vastupanu ületades kõiki ootusi," ütles Healey.

"Aga nad ei saa üksi hakkama," jätkas Healey ja lubas, et Ühendkuningriigi toetus Kiievile on raudkindel.

"Suurbritannia seisab alati õlg õla kõrval Ukrainaga tagamaks, et Putin ei võida," toonitas minister.

Juulis lubas Suurbritannia uus leiboristide valitsus eraldada Ukrainale aastani 2030-2031 sõjaliseks abiks kolm miljardit naela aastas.

Healey lisas, et Ühendkuningriik laiendab ka Ukraina sõdurite väljaõppeprogrammi, mida juhitakse koos peamiste liitlastega Suurbritannia pinnal ja mille raames on alates 2022. aasta keskpaigast väljaõppe saanud 51 000 sõjaväelast.

"Kuna Putin saadab iga päev lahinguväljale surma umbes 2000 Vene sõdurit, siis on ülioluline, et Ukrainat toetataks nõuetekohaselt väljaõppe saanud ja hästivarustatud sõduritega," seisab ministeeriumi avalduses.

Zelenski nimetas Brüsseli kõneluste põhiteemad

Ukraina president Volodõmõr Zelenski saabus kolmapäeval Brüsselisse, et osaleda Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel.

Zelenski teatas kolmapäeval, et Brüsselis toimuvate kõneluste keskmes on järgmise kahe päeva jooksul julgeolekugarantiid, Ukraina armee tugevdamine ja õhutõrje tugevdamine.

"Ma arvan, et see on väga hea võimalus rääkida Ukraina julgeolekugarantiidest. Väga oluline on neid kahte päeva Brüsselis ära kasutada," rääkis Zelenski.

President märkis, et kõnelustel keskendutakse ühtlasi Ukraina õhutõrjevõimekuse tõstmisele ja eelkõige täiendavate õhutõrjesüsteemide saatmisele Ukrainasse.

"Loomulikult räägime ka sellest, kuidas meie sõjaväge tugevdada," jätkas Zelenski.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1530 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 768 220 (võrdlus eelmise päevaga +1530);

- tankid 9576 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 19 799 (+27);

- suurtükisüsteemid 21 178 (+14);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1256 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1026 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 20 521 (+51);

- tiibraketid 2943 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 31 678 (+68);

- eritehnika 3656 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.