Sõja 1617. päev. Meedia: Ukraina ründas Rjazani naftatehast ja logistikakeskust

Sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Ukraina ründas ööl vastu kolmapäeva Venemaal Rjazanis asuvat naftatehast ja logistikakeskust. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval eetris olnud Fox Newsi intervjuus, et Venemaa suurte kaotuste tõttu ei ole initsiatiiv sõjas Kremli pealiku Vladimir Putini käes.
Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 29. juulil kell 22.05:
- Ukraina on juuliga hävitanud üle 15 protsenti Wildberriese laopindadest
- Meedia: Vene drooniettevõtte juht sai tulistamises kriitiliselt viga;
- Ukraina ründas Rjazani naftatehast ja logistikakeskust;
- DeepState : Vene vägede jõupingutuste keskmes on Slovjanski-Kramatorski suund;
- Zelenski: sõja initsiatiiv ei ole Putini käes.
Ukraina on juuliga hävitanud üle 15 protsenti Wildberriese laopindadest
Ukraina droonid hävitasid juulis kaheksa ladu, mis kuulusid Venemaa suurimale veebijaemüüjale ja e-kaubanduse platvormile Wildberries kogupindalaga umbes 860 000 ruutmeetrit, edastas kolmapäeval uudistekanal Ukrinform.
See moodustab ligi 15,4 protsenti ettevõtte kogu laopinnast, mida oli kokku 5,6 miljonit ruutmeetrit.
Need arvud arvaldas Kremli-kriitilise hoiaku poolest tuntud Vene veebiväljaanne Verstka omaenda arvutustele tuginedes.
Ettevõtte suurim kaotus oli Moskva oblastis Elektrostalis asuv ladu. Pärast 18. juulil toimunud droonirünnakut põles maani maha 250 000 ruutmeetri suurune rajatis ning üks töötaja hukkus.
Meedia: Vene drooniettevõtte juht sai tulistamises kriitiliselt viga
Ööl vastu kolmapäeva tulistas tundmatu isik Venemaal Tulas sanktsioonide all oleva drooniettevõte Russian Air Transport Laboratory juhti Andrei Tšerezovi, kirjutab Vene meedia.
Ärimees viidi haiglasse ning on teadete kohaselt kriitilises seisundis, Vene prokuratuur alustas juba asja kohta uurimist.
OSINT Varta andmetel juhib Tšerezov ettevõtet Russian Air Transport Laboratory, mis arendab ja toodab mitmerootorilisi mehitamata õhusõidukeid ning nende juhtimissüsteeme. Ettevõte arendab FPV-droone, sealhulgas Ovodi seeriat, ning tarnib droonisüsteeme haridus- ja teadusasutustele.
Hiljuti võitis ettevõte kaks riigihanget koguväärtuses 29,7 miljonit rubla (umbes 327 000 eurot), et tarnida Voroneži Riikliku Tehnikaülikooli teadustööks 337 mehitamata õhusõiduki koostekomplekti ja 17 juhtimissüsteemi.
Ettevõte on Ameerika Ühendriikide, Euroopa Liidu ja Ukraina sanktsioonide all.
Ukraina ründas Rjazani naftatehast ja logistikakeskust
Sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Ukraina ründas ööl vastu kolmapäeva Venemaal Rjazanis asuvat naftatehast ja logistikakeskust.
Sotsiaalmeedias levivad videolõigud, mis näitavad, et Ukraina rünnaku järel süttis põlema veebikaubamaja Wildberries logistikahoone. Lisaks levivad meedias väited, et Ukraina ründas piirkonnas asuvat naftatehast.
Rosneftile kuuluv Rjazani naftatehas on üks Venemaa suurimaid ja toodab aastas üle 17,1 miljoni tonni naftatooteid. Tehas on olnud Ukraina sihtmärgiks ka varem. Rjazan asub umbes 450 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist.
Ka piirkonna kuberner Pavel Malkov kinnitas veidi hiljem, et Ukraina ründas Rjazani linnas asuvaid sihtmärke.
"Ukraina tegi 29. juuli varahommikul Rjazani linnale massiivse rünnaku. Rjazan kogeb massiivset droonirünnakut ja õhutõrjesüsteemid on sisse lülitatud. Ühe ettevõtte territooriumil on puhkenud tulekahju. Rünnakupaigas töötavad hädaabiteenistused," ütles kuberner.
The Wildberries logistics hub in Ryazan, Russia, is basically gone. There is nothing to salvage here. pic.twitter.com/HJPQKH1uIy
— (((Tendar))) (@Tendar) July 29, 2026
Ukraina on viimastel kuudel hoogustanud vastulööke Venemaale, osalt selleks, et survestada Moskvat pärast peaaegu neli ja pool aastat kestnud sõda läbirääkimistelaua taha tulema.
Rostovi oblasti kuberneri Juri Sljussari sõnul hukkus Ukraina rünnakus Taganrogile üks inimene. Taganrog on Venemaa edelaosas asuv sadamalinn.
Sotsiaalmeedias levivad veel väited, et Ukraina ründas Permis asuvat Lukoili naftatehast. See on riigi üks suurimaid rafineerimistehaseid ja toodab aastas üle 13 miljoni tonni naftatooteid.
The next Russian refinery is burning. A fire in the Perm refinery can be seen, reportedly after an explosion. pic.twitter.com/sziHGorcBG
— (((Tendar))) (@Tendar) July 29, 2026
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäeva pärastlõuna paiku, et Ukraina tabas Rjazani naftatöötlemistehast, Rjazanis asuvat logistikakeskust, okupeeritud Krimmis paiknevat Venemaa Musta mere laevastiku kiirkaatrite baasi, Permi naftatöötlemistehast ning Venemaa Rostovi oblastis asuvat eksporditerminali ja sõjalist objekti.
DeepState : Vene vägede jõupingutuste keskmes on Slovjanski-Kramatorski suund
Vene vägede jõupingutuste keskmes on üha enam Slovjanski-Kramatorski suund ning alustatud on ettevalmistusi uueks kampaaniaks, mis näeb ette ka asulate hävitamist, teatasid avatud allikatel põhineva seireprojekti DeepState analüütikud.
"Slovjanski-Kramatorski linnastu muutub järk-järgult isoleeritud piirkonnaks, kuhu varsti saab sõita vaid äärmise vajaduse korral lahingutegevuse läbiviimiseks. Elu neis linnades muutub äärmiselt ohtlikuks ning tehnoloogiline sõda kogub üha enam hoogu," tõdeb DeepState.
Ekspertide sõnul avaldab vaenlane jätkuvalt survet Kostjantõnivkale, tehes pidevaid katseid linna imbuda. Püütakse kindlustada positsioone linnas endas, koondamaks sinna jalaväge, et suurendada ülekaalu ja saavutada kontroll piirkonna üle.
Zelenski: sõja initsiatiiv ei ole Putini käes
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles teisipäeval eetris olnud Fox Newsi intervjuus, et Venemaa suurte kaotuste tõttu ei ole initsiatiiv sõjas Kremli pealiku Vladimir Putini käes.
"Putin kaotab praegu 30 000 sõdurit kuus, need on suured kaotused, kuid ta ei taha seda sõda peatada. Seega ei ole initsiatiiv Putini kätes," ütles Zelenski Washingtoni visiidi ajal, mille raames kohtus ta USA presidendi Donald Trumpiga ning osales Ukrainat toetanud senaatori Lindsey Grahami matustel.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 443 450 (+1310);
- tankid 12 227 (+1);
- jalaväe lahingumasinad 25 044 (+6);
- suurtükisüsteemid 46 962 (+60);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1973 (+3);
- õhutõrjesüsteemid 1521 (+2);
- lennukid 439 (+0);
- kopterid 354 (+0);
- maapealsed droonisüsteemid 2063 (+9);
- operatiivtaktikalised droonid 432 778 (+1468);
- tiibraketid 4950 (+6);
- laevad/kaatrid 34 (+0);
- allveelaevad 2 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 127 181 (+331);
- eritehnika 4478 (+2);
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: The Kyiv Independent, Ukrainska Pravda, BNS










