Kohus võttis kahtlustatava 18. detsembril riigiprokuratuuri taotlusel vahi alla.

"Venemaa Kaasmaalaste fondi kaudu püüab Kreml lõhestada Eestit. Ka pärast agressiooni Ukrainas ja sanktsioonide nimekirja kandmist püütakse varjatult Eesti julgeolekut ohustava tegevusega jätkata," selgitas kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Taavi Narits.

Juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni sõnul on Euroopa Liit seadnud sanktsioonid erinevatele Venemaa organisatsioonidele, mille tegevus võib kujutada ohtu Euroopa julgeolekule.

"Sanktsioonide rikkumine on kuritegu ja toetab Venemaa agressiooni Ukrainas ning ohustab julgeolekut Euroopa Liidus. Mõne Venemaa eriteenistuste huvides tegutseva inimesega või asutusega koostöö tegemine võib aga olla riigivastane kuritegu. Seetõttu uurime kahtlustatava tegevust edasises menetluses põhjalikult, et tuvastada võimalikult täpselt asjaolud ja kontrollida, kas menetluse käigus on alust kellelegi veel kahtlustus esitada," ütles Pern.

Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond (inglise keeles Foundation for the Support and Protection of the Rights of Compatriots Living Abroad, vene keeles Фонд поддержки и защиты прав соотечественников, проживающих за рубежом, edaspidi Fond) on alates 2023. aasta juunist Euroopa Liidu Nõukogu otsusel sanktsioonide alla pandud isikute nimekirjas. Fond kanti sanktsioonide all isikute nimekirja, sest seda rahastab Venemaa Föderatsioon ja see on asutatud selleks, et täita Venemaa valitsuse välispoliitilisi eesmärke ning sellel on oluline toetav roll Venemaa valitsuse lõhestuspoliitika elluviimisel.

Tulenevalt EL-i Nõukogu otsusest on sanktsioonide all inimestele keelatud teha kättesaadavaks raha ja majandusressursse. Sellise raha kättesaadavaks tegemisena tuleb käsitleda ka sanktsioneeritud isikule kuuluva raha käsutamise võimaluse loomist.

Kriminaalmenetlust viib läbi kaitsepolitseiamet ja juhib riigiprokuratuur.