"Tegemist on kurnamissõja aastaga. Ja meie hinnangul Venemaa Föderatsioon ei ole saavutanud sõjalis-strateegilises võtmes olulist edu sellel aastal," ütles Kesselmann pressikonverentsil.

"Tuleb tõdeda, et taktikalisel tasemel on vastane hoidnud initsiatiivi terve aasta vältel. Ja seda meeletute nii rahaliste ressursside kui ka elavjõu kaotuste arvelt," märkis Kesselmann.

Suur muutus sõjas on tema sõnul Ukraina tegevus Venemaal Kurskis. "Ukraina tegi väga olulise muutuse selles sõjas, rünnates Venemaa territooriumi Kurskis 6. augustil. Tundus, et Ukraina vastane ei suutnud päris pikalt sellele adekvaatselt reageerida. Kuid mida me septembris hakkasime nägema, on kasvav surve kõikidel rinnetel. Tuleb arvestada ka seda, et ka Ukrainast otsus Kurski
minna, tuli mingisuguste reservide ja ressursside arvelt. Näha on, et vastase reaktsioon sellele tegevusele oli suurendada survet," rääkis Kesselmann.

Ukrainale avaldatud surve tuleb Kesselmanni sõnul pretsedenditute Venemaa kaotuste arvelt. "Eilne näide oli, et Venemaa Föderatsioon kaotas päeva jooksul
2200 sõjaväelast. Me kinnitame seda informatsiooni, ka meie näeme seda asja niimoodi. Ja see on loomulikult pretsedenditu kaotuste arv," lausus ta.

Kesselmann rääkis, et oluline muutus strateegilises võtmes lahinguväljal on
Põhja-Korea vahetu kaasamine sõjategevusse. "See on Venemaa enda seatud punase joone ületamine. Venemaa sõjaväe sõja algusest peale üritanud joonistada punast joont, kus kolmas osapool ei tohiks sõjategevusse kaasuda ja sujuva randmeliigutusega ise selle punase joone ka Põhja-Korea kaasumisega ületas," rääkis Kesselmann.

"Teada on, et põhjakorealased on Kurski suunal tegutsemas, neil on kaotusi.
Meie hinnangud on üsna reserveeritud, et kuskil sadakond surnut, tuhatkond haavatut, see on üsna tõene," ütles Kesselmann.

Kesselmann rääkis ka Süüria režiimi kukkumisest ja ütles, et Venemaa strateegiline jalajälg kahanes sellega seoses olulisel määral.

Venemaa enda sees on Kesselmanni sõnul olnud kaitseministeeriumi korruptsiooniga tegelemise aasta. "Vaatamata sellele, et Venemaal korruptsioon on osa süsteemist, siis tundub, et teatud tasemel ka selle süsteemi raamistiku ületamine kutsub esile sellise puhastuse, nagu me Venemaa Föderatsiooni kaitseministeeriumi puhul oleme näinud," ütles Kesselmann.

Kesselmann ütles, et Venemaa rünnakute peasuund on endiselt Donetski suund.
"Venemaa on edenenud kuskil 30 kilomeetrit kuu aja jooksul. Edenemise tempo pealöögi suunal Venemaa enda lahingumäärustiku järgi on 25 kilomeetrit päevas, ehk kilomeeter tunnis. Ja ilmselgelt Venemaa ei suuda omaenda määrustiku järgi opereerida. Kui Venemaa kavatseb sellist edenemist jätkata, siis Ukraina territooriumi hõivamine on võimalik selle sajandi viimases veerandis," rääkis Kesselmann.

Ukrainast rääkides on Kesselmanni sõnul näha, et Ukraina on tekitanud muljet avaldava süvaoperatsiooni võime. Ja ma ei räägi ainult lääne toetuse näol,
vaid ka nende enda süvavahendite tootmisvõime on märkimisväärne. Venemaa on saanud tabamusi sisemaal terve aasta jooksul," sõnas Kesselmann.

Uue aasta kohta ütles Kesselmann, et ta ei näe, et Ukraina peaks loobuma strateegilisest kaitsest. "On näha, et Ukraina suudab strateegilist kaitset teha," ütles ta.

Samas tõdes ta, et Venemaa vastu on Ukrainal väga raske viia läbi strateegilist rünnakut. "Selleks, et strateegilist rünnakut läbi viia, lääne toetus peab kordades kasvama. Kui jätkata kurnamisstrateegiat Ukraina poolt, siis see oleks mõistlik otsus," rääkis Kesselmann.