Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) ütles, et pärast lausobstruktsiooni lõppu on arutelud riigikogus muutunud sisulisteks. Kevadistungjärgul nii palju eelnõusid tema sõnul ei tule, kui sügisistungjärgul. Sügisel olid teemadeks riigieelarve ja sellega seonduv maksutemaatika, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma arvan, et kevadistungjärgul nii põhjalikke arutelusid just riigieelarve üle ei tule, sest vastavad seadused on vastu võetud. Aga see aitabki keskenduda nüüd kõikidele teistele olulistele eelnõudele ja väga paljud jõuavad just riigikogu menetlusse," ütles Hussar.

Eestis kehtib kokku 389 seadust, millest 377 on vastu võtnud riigikogu ja 12 on kehtivad alates Ülemnõukogu ajast.

Ratifitseerimisseadusi, mis puudutavad Euroopa Liidu õigust ja välislepinguid on kokku 587.

Riigikogu kiitis sügisistungjärgul heaks 66 ning alates märtsist 2023 on heaks kiidetud 200 õigusakti.

Opositsiooni kuuluva Isamaa eestseisuse liige, endine justiitsminister Lea Danilson-Järg ütles, et vastu võetud eelnõusid on liiga palju.

"Niisugused massmuutmised ei ole kooskõlas õigusloome hea tavaga. Kindlasti nad riivavad inimeste kindlustunnet ja inimeste õiguspärast ootust, sest niivõrd palju muudatusi nii lühikese ajaga on inimestel raske vastu võtta ja ettevõtetel samamoodi," rääkis Danilson-Järg.

Tema sõnul jääb suure hulga eelnõude menetlemise puhul tegemata põhjalik mõjuanalüüs ning kaasamine.

Õiguskomisjoni esimees, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Andre Hanimägi ütles, et põhiliselt just obstruktsiooni ajal võeti eelnõusid vastu ilma piisava mõjuanalüüsita.

"Me peame tõdema, et nii mõnedki eelnõud läksid ilma piisava mõjuanalüüsita teele ja kindlasti oleks vaja parandada ka kaasamist. Neid asju, mida õigusloomes tuleks parandada, on päris mitmeid," lausus Hanimägi.

Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta (Eesti 200) sõnul tulekski järgmisel aastal riigikogul pöörata tähelepanu kaasamisele.

"Hästi palju ju kurdetakse, ja õigusega kurdetakse, et jube vähe aega jäetakse arvamuse avaldamiseks. See on ka üks asi, mis peab järgmisel aastal paremaks minema, et inimestel oleks natukene rohkem aega lugeda, mis see muutus on. Sest need inimesed, kes päriselt seda tegema hakkavad ja keda see päriselt puudutab - nemad annavad kõige paremat tagasisisdet," rääkis Pakosta.