Oluline 28. detsembril kell 20.10:

- Umerov: 96 protsenti Ukraina tänavu kasutatud droonidest olid kodumaal toodetud;

- Sõrskõi: Venemaa on kaotanud sel aastal üle 421 000 sõduri;

- Venemaa ründas droonidega Mõkolajivi piirkonda;

- Vene võimud teatasid droonirünnakust Belgorodile;

- Droonilöök kahjustas Venemaa Voroneži oblasti raudteeliini;

- USA annab Ukrainale 1,25 miljardi eest sõjalist abi;

- USA ametnikud: Ukraina võib olla sunnitud lahkuma Kurskist kevadeks;

- New York Times : Ukrainas hakkavad ATACMS-i raketid otsa saama;

- Meedia: Orešnikut valmistatakse Lääne seadmetega;

- Sõjaväeluure sõnul võivad Ukraina droonid tabada sihtmärke kuni 2000 kilomeetri kaugusel;

- Ukraina relvajõud: üleeilses rünnakus hävines drooniladu Orjolis;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1690 sõdurit;

- Kaasan peatas Ukraina droonirünnakute tõttu lennud.

Ukraina minister: 96 protsenti kasutatud droonidest olid kodumaal toodetud

96,2 protsenti kõigist droonidest, mida Ukraina kaitsejõud sel aastal on kasutanud, on toodetud Ukrainas, ütles riigi kaitseminister Rustem Umerov sotsiaalmeedias.

"Ukraina arendas 2024. aastal märkimisväärselt enda kaitsetööstust. Droonitööstus jõudis tänavu pretsedenditu tootmistasemeni," ütles minister.

Sõrskõi: Venemaa on kaotanud sel aastal üle 421 000 sõduri

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Aleksandr Sõrskõi ütles laupäeval armeelt ja selle üksustelt saadud informatsiooni põhjal, et Venemaa on käesoleval aastal kaotanud hukkunute ja haavatutena üle 421 000 sõjaväelase.

Sõrskõi nimetas 2024. aastat Ukraina kaitsejõududele keeruliseks väljakutseks, kuid ütles, et armee tegutses kindlalt ja jätkab võitlemist.

"Alates 2024. aasta algusest on okupeerijate kogukaotus juba ületanud 421 000 inimest hukkunute ja haavatutena. See tähendab, et sel aastal maksid venelased kõrgeimat hinda alates oma täiemahulisest sissetungist Ukrainasse," kirjutas Sõrskõi sotsiaalmeedias.

"Vaenlase kaotused kogu selle perioodi vältel ulatuvad umbes 785 000 sõdurini," lisas ta.

Sõrskõi ütles ka, et sel aastal lõi Ukraina mehitamata süsteemide väe, droonitarnete maht kasvas 19 korda ja hävitatud vaenlase sihtmärkide arv kasvas 3,7 korda.

Venemaa ründas droonidega Mõkolajivi piirkonda

Ukraina seirekanalid teatasid viiest-kuuest Mustalt merelt Mõkolajivi piirkonda lennanud Shahedist ja sellest, et nende pihta tulistas õhutõrje. Mõkolajivis ja Odessa oblastis pandi tööle ka õhuhäire.

Rünnaku tagajärjel süttis mitmekorruseline hoone, ent keegi viga ei saanud, teatas regionaaladministratsiooni juht Vitali Kim oma Telegrami kanalil.

Linnapea Aleksandr Senkevitš täpsustas, et korruselamul olid lõhutud aknad ja kahjustatud katus. Tema sõnul tõsist kahju ei olnud.

Samal ajal kirjutab Venemaa seirekanal Prigranitše Ukraina droonidest, mis lendasid läbi Belgorodi oblasti kaugemale Venemaale.

Droonirünnak Belgorodile

Venemaal Belgorodi oblastis toimunud droonirünnakus sai piirkondlike võimude teatel viga kaks inimest.

Krasnogvardeiski rajoonis sai drooni plahvatuse tagajärjel viga kaks inimest, teatas Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov.

Ohvrid said šrapnellhaavu ja viidi haiglasse. Kolmel elumajal olid lõhutud aknad ja kahjustatud fassaadid.

Gladkov teatas ka teisest rünnakust, mille järel sai Verhososna külas vigastada elektriliin. Ohvrite kohta täpsem info veel puudub.

Droonilöök kahjustas Venemaa Voroneži oblasti raudteeliini

Piirkonna kuberner Aleksandr Gusev väitis, et allakukkunud drooni tükid kahjustasid ööl vastu laupäeva Venemaal Voroneži oblastis raudtee kontaktvõrku.

Ta kirjutas oma telegrammi kanalis, et Voroneži eeslinnas ja mitmes piirkonna rajoonis avastati ja hävitati üle kümne mehitamata õhusõiduki.

Kuberneri sõnul katkes ühes linnaosas drooni prahi alla kukkudes raudteel olev kontaktvõrk. Üks rong on hilinenud ja oodata on ka teisi hilinemisi, ütles piirkonna juht. Ohvreid tema sõnul ei ole.

USA annab Ukrainale 1,25 miljardi eest sõjalist abi

USA teatas uuest, 1,25 miljardi dollari suurusest sõjalise abi paketist Ukrainale. USA ametnike sõnul peaks eelseisev abipakett sisaldama suures koguses õhutõrjemoona koos Stingeri rakettide ja suurtükimoonaga.

AP teatel sisaldab uus abipakett NASAMS-i ja HAWK-i õhutõrjesüsteemide ja kaasaskantavate süsteemide Stingeri rakette, samuti 155- ja 105-mm suurtükimürske.

Seda abi antakse "presidendi väljamakse volituse" alusel, mis tähendab, et USA kaitseministeerium võtab selle ladudest ja saab selle seetõttu kiiresti Ukrainasse saata.

USA ametnikud: Ukraina võib olla sunnitud lahkuma Kurskist kevadeks

USA ametnikud ütlesid reedel väljaandele Bloomberg, et nende hinnangul võib Ukrainal olla veel vaid mõni kuu aega oma üllatusliku sissetungi lõpuni Venemaal Kurski oblastis ning hiljemalt kevadeks on Ukraina kaitsevägi sunnitud taanduma piirkonnast ja naasma kodumaale, kui ei taha jääda Vene väeüksuste "kotti".

Nimetuks jääda soovinud kaks USA ametnikku väljendasid Bloombergile oma lootust, et Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenski taandub Kurski oblastist vältimaks suurt ohvrite arvu oma väe ridades ja Vene pealetungi valguses võtta tagasi oma territoorium, vahendas Ukraina väljaanne The Kyiv Independent.

Ukraina tungis Kurski oblastisse augusti alguses ning see oli nii Venemaa kui ka Kiievi lääneliitlaste jaoks suur üllatus. Sestsaadik on Venemaa püüdnud ulatuslike vasturünnakutega oma ala tagasi võtta.

Uudisteagentuur Reuters kirjutas 23. novembril viitega Ukraina kindralstaabi allikale, et Kiiev on vasturünnakute tõttu kaotanud üle 40 protsendi võidetud alast Kurski oblastis.

Vaatamata kaotusele maa-alas on Ukrainal õnnestunud hoida territooriumist suurt osa enda kontrolli all palju kauem kui seda eeldati, ütles üks USA ametnikke Bloombergile.

Teine USA ametnik ütles Bloombergile, et nende hinnangul ei olnud Ukraina eesmärk kunagi hoida Kurski oblastit pikaajaliselt oma kontrolli all, kui et pigem näidata Ukraina võimekust korraldada sedasorti sissetungi Venemaale.

Zelenski ütles septembris, et Ukraina kavatseb määramata aja hoida enda kontrolli all hõivatud maa-ala Kurski oblastis, samal ajal püüab ta ise sundida Vene diktaatorit Vladimir Putinit tulema läbirääkimistelaua taha.

Lisaks pea 60 000 Vene armee sõdurile peaks luureandmete kohaselt olema hetkel Kurski oblastis ka umbes 12 000 Põhja-Korea sõjaväelast, kes alustasid hiljuti koos Vene okupantidega piirkonnas lahingutegevust.

Nii vene kui põhjakorea sõdurid on pidanud kandma raskeid kaotusi oma pealetungi kestel. Zelenski ütles 23. detsembril, et üle 3000 Põhja-Korea sõduri on seni tapetud või saanud haavata.

Ukraina ametnikud ütlesid varem, et kavatsevad kasutada Kiievi üksuste sissetungi Kurskisse selleks, et survestada alustama võimalikke rahuläbirääkimisi pärast USA presidendiks valitud vabariiklase Donald Trumpi ametisse vannutamist 20. jaanuaril.

New York Times : Ukrainas hakkavad ATACMS-i raketid otsa saama

Ukrainal on praegu puudus kaugmaarakettidest, mille kasutamiseks Venemaal asuvate sihtmärkide vastu saadi USA-lt suure vaevaga luba, kirjutab New York Times.

Väljaanne märgib, et kevadel sai Ukraina umbes 500 ATACMS-raketti. Nende kasutamine oli piiratud: Ukraina relvajõud võisid lasta need sihtmärkide pihta annekteeritud Krimmi territooriumil ja Vene armee poolt okupeeritud piirkondades.

17. novembril andis Valge Maja loa löökideks Venemaa territooriumile, kuid selleks ajaks ei olnud enam kuigi palju rakette alles – "võib-olla 50", ütlesid kaks Ameerika ametnikku väljaandele.

Nad märkisid, et Ukrainal pole võimalust rakette juurde hankida: tarned olid juba suunatud Lähis-Itta ja Aasiasse.

Lisaks on USA presidendiks valitud Donald Trump juba teatanud, et ei kiida heaks praeguse administratsiooni otsust lubada Ameerika relvadega anda lööke Venemaa territooriumile. Seetõttu on Ukraina viimasel ajal järjest harvemini ATACMS-itega rünnakuid teinud, kirjutab New York Times.

Meedia: Orešnikut valmistatakse Lääne seadmetega

Asjatundjate sõnul valmistasid Venemaa ​​raketi Orešnik Vene ettevõtted, kasutades arenenud Lääne tootmisseadmeid, kirjutas portaal Unian reedel.

Kaks juhtivat Venemaa relvatehnoloogia instituuti, mille Ukraina luure tuvastas raketi Orešnik arendajatena, on The Financial Timesi (FT) väitel pannud üles kuulutused, millega otsitakse töötajaid, kes tunneksid Saksa ja Jaapani ettevõtete metallitöötlemissüsteeme.

Meedia teatel sõltub Venemaa sõjamasin suures osas välismaistest tehnoloogiatest, millele on kehtestatud Lääne sanktsioonid – eriti arvprogrammjuhtimise (ingl computer numerical control, CNC) vallas, näitavad muu seas vabad ametikohad Moskva soojustehnika instituudis ja ettevõttes Sozvezdije.

CNC-tehnoloogia on Orešniku tootmisel elulise tähtsusega, sest see võimaldab tehastel anda materjalile arvutite abil kiiresti ülitäpse kuju.

Venemaa tahkekütusega ballistiliste rakettide väljatöötamise juhtivasutusena on Moskva soojustehnika instituut üks Orešniku ​​väljatöötamisega tegelenud ettevõtetest.

"Aastal 2024 postitatud kuulutustes märkis ettevõte, et "töötame FANUC-i, SIEMENS-i, HEIDENHAIN-i süsteemidega". Fanuc on Jaapani ettevõte ja ülejäänud kaks Saksa omad. Kõik kolm toodavad ülitäpsetele CNC-masinatele juhtimissüsteeme, märgiti materjalis.

Need samad ettevõtted esinevad Sozvezdije ettevõtte kuulutustes, mis on spetsialiseerunud eelkõige sõjaliste vajaduste jaoks mõeldud "automaatjuhtimis- ja sidesüsteemidele".

Kolmas Orešnikuga seotud kaitsetööstusettevõte, mis on seotud FANUC-süsteemide kasutamisega, on Titan-Barrikadõ.

ESKU tegevdirektor Denõss Gutõk ütles: "Orešniku väljatöötamine näitab, kui sõltuv on Venemaa sõjatööstuskompleks ikka veel kvaliteetsetest Lääne seadmetest. Lääne valitsused peavad töötama, et peatada nende kaupade tarnimine."

Kuigi ekspordipiirangud on nende kaupade Venemaale jõudmist aeglustanud, viitab FT Venemaa dokumentide analüüs, et alates 2024. aasta algusest on Heidenhaini komponente sisaldavaid saadetisi Venemaale jõudnud vähemalt kolme miljoni dollari väärtuses. Mõni nende klient on "sügavalt seotud sõjalise tootmisega".

Ühes tarnetest mainiti süsteemi, mis sisaldas 2023. aastal turule toodud uut Heidenhain TNC640 juhtimisblokki, mis "seab oma valdkonna juhtimistehnoloogia etaloni" ja "võimaldab kombineeritud freesimist, treimist ja lihvimist".

Masin maksab 345 000 dollarit, see saadeti Hiina kaudu USA sanktsioonide all olevale Venemaa ettevõttele Balti tööstuskompaniile, kel on kogemusi CNC-seadmete tarnimisel kaitsetööstusele, kirjutab meedia.

Sõjaväeluure sõnul võivad Ukraina droonid tabada sihtmärke kuni 2000 kilomeetri kaugusel

Ukraina sõjaväeluure (HUR) pressiesindaja Andrii Jusov ütles 27. detsembril, et Ukrainal on olemas droonid, mille võimekus on tabada sihtmärke kuni 2000 kilomeetri kaugusel.

Kuigi Ukraina ei anna alati ametlikke kommentaare droonirünnakute kohta Venemaal, on Ukraina droonid väidetavalt tabanud sihtmärke rindejoonest üle 1000 kilomeetri.

"Selle põhjal, mida me saame öelda - see pole enam saladus -, võivad Ukraina mehitamata lennuvahendid hüpoteetiliselt lennata kuni 2000 kilomeetrit," väitis Jusov teleintervjuus Ukraina väljaandele News.LIVE.

"Enamikul juhtudel me ei kinnita ega lükka ümber. Võin vaid öelda, et plahvatuste toimumisel on põhjus," ütles Jusov.

Ukraina relvajõud: üleeilses rünnakus hävines drooniladu Orjolis

Ukraina revajõud teatasid sotsiaalmeedias, et 26. detsembril ründasid Ukraina relvajõudude õhujõud koos teiste kaitseväe komponentidega Vene relvajõudude kaitsealust objekti Orjoli piirkonnas.

"Tulekahju hävitas mitmest betoonikaitsega konstruktsioonist koosnenud Shahed-droonide lao. Kompleksis toimus ka nende hooldus ja remont," seisis postituses.

"Nimetatud lahinguoperatsioon vähendas oluliselt vaenlase potentsiaali viia läbi droonirünnakuid Ukraina tsiviilinfrastruktuurile," lisasid Ukraine relvajõud.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1690 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 784 200 (võrdlus eelmise päevaga +1690);

- tankid 9651 (+7);

- jalaväe lahingumasinad 19 970 (+19);

- suurtükisüsteemid 21 408 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1256 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1032 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 21 013 (+14);

- tiibraketid 3003 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 32 328 (+66);

- eritehnika 3668 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Kaasan peatas Ukraina droonirünnakute tõttu lennud

Venemaa Kaasani linna lennujaam peatas laupäeval lennud, et "tagada tsiviillennukite lendude ohutus", teatas Venemaa föderaalse õhutranspordiagentuuri pressisekretär Artem Korenjako oma telegrammi kanalil.

Lennud peatati kell kuus hommikul pärast Ukraina droonirünnakut, mille sihtmärgiks oli väidetavalt Venemaa Voroneži, Rostovi ja Belgorodi piirkonnad, ning Vene riigimeedia Tass teatas, et kokku tulistati alla 56 drooni.

Seda teavet ei saa iseseisvalt kontrollida. Ukraina ei ole rünnakut kommenteerinud.

"Tsiviillennukite lendude ohutuse tagamiseks on Kaasani lennujaama tegevusele kehtestatud ajutised piirangud," ütles Korenjako. Piirangud tühistati paar tundi hiljem.