Oluline 29. detsembril kell 20.00:

- Slovakkia kaitseministri hinnangul peab Ukraina osa oma territooriumist loovutama;

- Venemaa kasutas sel nädalal mitme kuu jooksul rekordvähe droone;

- Zelenski sõnul on peagi oodata olulisi kaadrimuudatusi;

- Briti valitsus: Venemaa on muutnud Ukrainas raketirünnakute taktikat;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1730 sõdurit.

Slovakkia kaitseministri hinnangul peab Ukraina osa oma territooriumist loovutama

Slovakkia kaitseminister Robert Kalinak ütles TA3 TV kanali arutelusaates, et olukord sõjatandril viitab sellele, et Ukraina peab osa oma territooriumist loovutama, vahendas Ukrainska Pravda.

Kalinaki sõnul on Slovakkia huvides see, et sõda kohe lõpeks ja Ukraina ja Venemaa vahel sõlmitaks vaherahu, millele järgneksid rahuläbirääkimised. Tema sõnul on tulevastest riigipiiridest tähtsam see, millise vormi Ukraina sõja järel võtab.

"On üsna võimalik, et Ukraina ei mõista, et ta ei saa kunagi asuma Saksamaa ja Šveitsi vahel, vaid jääb alati jagama oma pikimat piiri Venemaaga. Ei ole vaieldav, kes siin agressor on, sest Venemaa on ületanud igasugused piirid, reeglid ja rikkunud rahvusvahelist õigust, kuid samal ajal tuleb tähele panna, mis toimub mujal maailmas ning kehtestama samasugused standardid kõigile vastasseisudele," rääkis minister.

Slovakkia võimud on ka varem öelnud, et Ukrainal tuleb ilmselt loovutada osa oma territooriumist, et rahu saavutada.

Venemaa kasutas sel nädalal mitme kuu lõikes rekordvähe droone

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on Venemaa kasutanud viimase seitsme päeva jooksul Ukraina vastu rohkem kui 370 rünnakudrooni.

Ukrainska Pravda märgib, et alates 1. septembrist, mil Zelenski igal nädalal droonide kasutamise statistikat avaldab, on Venemaa kasutanud nädalas keskmiselt 500 kuni 600 drooni, mis tähendab, et 370 drooni on selle aja jooksul väikseim arv.

"Kokku kasutas Venemaa sel nädalal Ukraina vastu rohkem kui 370 rünnakudrooni, umbes 280 juhitavat pommi ja 80 erinevat tüüpi raketti," ütles Zelenski.

Zelenski sõnul on peagi oodata olulisi kaadrimuudatusi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et tema meeskond valmistab ette mitmeid olulisi personaliotsuseid, millest teatatakse peagi, vahendas Kyiv Independent.

Zelenski avaldusele eelnesid tema kohtumised peaminister Denõss Šmõhali ja energiaminister Herman Haluštšenkoga.

"Me valmistame ette mitmeid olulisi personaliotsuseid," teatas Zelenski oma ametlikul Telegrami kanalil laupäeva õhtul. "Määrused tehakse varsti teatavaks."

Zelenski ei täpsustanud, keda uued otsused puudutavad.

Aasta algul korraldas Zelenski valitsuse põhjalikult ümber, vahetades välja peamised ministrid ning määrates ametisse mitmed uued nõunikud ja asetäitjad.

2024. aasta veebruaris vahetas Zelenski välja ka Ukraina kõrgeima sõjalise juhtkonna, vabastades ametist senise kaitseväe ülema Valerõi Zalužnõi ja määrates tema asemele Oleksandr Sõrskõi.

Ukraina meedia teatas 2024. asta sügisel, et Zelenskõi kaalub kaitseminister Rustem Umerovi ja sõjaväeluure ülema Kõrõlo Budanovi ametist tagandamist. President on need teated ümber lükanud.

Briti valitsus: Venemaa on muutnud Ukrainas raketirünnakute taktikat

Venemaa on muutnud Ukrainale suunatud raketirünnakute taktikat ja läinud üle harvematele, kuid massiivsematele löökidele, vahendas portaal Unian Briti kaitseministeeriumi teadet, milles viidati luureanalüüsile.

Briti luure analüüsis raketirünnakut, mille venelased sooritasid öösel vastu 13. detsembrit. Nagu novembris ja varasematelgi rünnakutel, kasutasid venelased tiibrakettide ja ballistiliste rakettide tulistamiseks strateegilist ja taktikalist lennuväge.

Samal ajal lasti merelt välja rakette Kalibr ja maismaalt arvukalt kamikadze droone. Kokku kasutati umbes 90 raketti koos vähemalt 180 mehitamata lennumasinaga. 

Briti luure rõhutab, et alates augustist ei ole Venemaa andnud pidevaid raketilööke, vaid akumuleerinud rakette, et korraldada võimsaid rünnakulaineid. See on märkimisväärne muutus võrreldes taktikaga, mida venelased aasta algul järgisid: sagedasemad, kuid mastaabilt väiksemad rünnakud.

Lisaks hoiab Venemaa teatud varu rakette väikesemahuliste rünnakute jaoks, mis viiakse läbi demonstratiivse karistusmeetmena.

Nagu Unian kirjutas, tähendaks sõja külmutamine praegusel kontaktjoonel Venemaale võitu. Endine Ukraina relvajõudude ülem Viktor Muženko meenutas, et okupeeritud aladel on palju maavarasid ja nüüd lähevad need Venemaale, kattes kõik nende kulud.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1730 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 785 930(võrdlus eelmise päevaga +1730);

- tankid 9656 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 19 981 (+11);

- suurtükisüsteemid 21 450 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1256 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1032 (+0);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 21 038 (+25);

- tiibraketid 3003 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 32 410 (+82);

- eritehnika 3670 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.