Autojuhid, kes tikuvad ühistranspordirajale, takistavad niiviisi bussiliiklust. Mida aeglasemini bussid liiguvad, seda vähem on aga inimesi, kes üldse bussiga sõidaks.

"Me jääme graafikutest maha. Tipptunnil võib see olla isegi kümmekond minutit. Teine pool on ikkagi see, et tänu sellele ühistransport muutub aeglasemaks. Täna keskmine kiirus on kakskümmend kilomeetrit tunnis. Mida rohkem oleks ühistranspordiradu, seda kiirem see ühistransport oleks," selgitas Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige Kaido Padar.

Padari sõnul teevad bussijuhtidele praegu kõige enam muret bussirajal sõitvad autojuhid Kristiine ristmikul ja Tammsaare teel.

Linn hakkab nüüd koostöös ettevõttega Signaal katsetama, kas sarnaseid liikluserikkujaid võiks lihast ja luust politseiniku asemel fikseerida hoopis liikluskaamera.

Signaal on Pärnu maantee ja Vineeri tänava ristmikule, näoga viadukti poole, paigaldanud juba ka esimese katsekaamera.

Ettevõtte üks omanikke Karol Kovanen rääkis ERR-ile, et automaattuvastuseks vajalik tehnoloogia on juba ammu olemas, pigem on selliste liikluskaamerate kasutamine jäänud varem linna- ja riigijuhtide tahte taha.

"Meil ei ole vaja tehnoloogilist innovatsiooni, meil on kohaliku asjaajamise innovatsiooni vaja. Määruste ja seaduste puhul on need pudelikaelad. See üks ja sama kaamera, mis vaatab teele, sellega võib samaaegselt tuvastada punase fooritulega üle sõitjad, ummikuid tekitavad ristmike kinni sõitjad, bussiradadel sõitjad, jalgrattaradadel parkijaid. Selle ühe ja sama kaameraga selles vaateväljas, kõik mis seal toimub, ta suudab ära tuvastada," selgitas Kovanen.

Liikluskaamera näol on praegu tegu vaid katsetusega, et tõestada otsustajatele tehnoloogia töövõimalust. See tähendab, et isikuandmeid ei töödelda ja kellelegi trahvi ei tehta.

Kovanen ütles, et kaamera tuvastab ühissõidukirajal sõitvate sõiduki numbrimärgi, mille põhjal saab teha registrisse päringu, et teha kindlaks, kas sõidukil oli bussirajale asja või mitte. "Need on kõik avalikud andmed, siin ei ole isiklike andmetega midagi tegemist. Autonumbri põhjal võib transpordiametis teha automaatpäringu," rääkis ta.

Tallinna transpordiameti juhataja Indrek Gailan ütles, et linna huvi ongi teada saada, kuidas ja kas sarnane tehnoloogia töötab. Ta nentis, et kuna politsei ressurss on piiratud, siis füüsiliselt ei oleks võimalik sarnast järelevalvet Tallinnas igal pool teha.

"Meie huvi oleks siis kindlasti proovida seda järelevalvet igasuguste muude tehnoloogiliste vahenditega. Kas see tulevikus saab olema see konkreetne kaamerasüsteem või on siin võimalusi veel muude tehnoloogiatega – selle kõige katsetamisest oleme me väga huvitatud ja aitame ettevõtteid selles," ütles Gailan.

Kaamera kasutamine bussiraja jälgimiseks eeldab seadusemuudatust

Tallinna transpordiameti juhataja ütles, et sellist kaamerat ka päriselt liikluses kasutusele võtta, oleks vaja aga esmalt muuta seadust.

Kliimaministeeriumi veondus- ja liiklusvaldkonna juht Margus Tähepõld ütles, et praegu võimaldab liiklusseadusseadus automaatjärelevalve korras jälgida vaid seda, kas sõidukid ületavad kiirust või kuritarvitavad punast foorituld.

"See loogika selle järelevalve raames on natuke teistsugune. Kiiruseületamise või punase tule eiramise puhul fikseeritakse selgelt need, kes rikkusid. See sekkumishetk tekibki rikkumisega. Ühissõidukiraja jälgimisel tegelikult peab tuvastama kõik sõitjad seal. Siis alles tehakse päring kuhugi registrisse ja saadakse vastus, et kas sõidukil on üldse õigus seal sõita. Seal on natuke teine loogika, seal on teistsugused andmekaitsenõuded," selgitas Tähepõld.

Tähepõld ütles, et ka nemad ootavad nüüd esmalt ära Tallinna katseprojekti tulemused ja tasuvusanalüüsi.

Kaameraid katsetava Signaali omanik Karol Kovanen ütles, et ühe kaamera hind koos paigaldusega on 20 000 kuni 40 000 eurot.

"Idee poolest võiks kogu see lahendus olla linnale eelarveneutraalne. Kui ta efektiivselt toimib, siis ta vähendab rikkumiste arvu ja täidab oma eesmärki ehk parandab ennetavalt liikluskäitumist. Hetkel kehtivate trahvimääradega peaks kulud saama kaetud," rääkis Kovanen.

Ettevõte loodab kaamera katsetamist alustada jaanuaris, tulemused peaks selguma aga kevadel.