Sõja 1042. päev: Venemaa edenes 2024. aastal Ukrainas pea 4000 ruutkilomeetrit
Ukraina väed korraldasid ööl vastu teisipäeva õhurünnaku okupeeritud Krimmi poolsaare suurimale linnale ja Vene Musta mere laevastiku põhibaasile Sevastopolile. Venemaa Smolenski oblastis süttis Ukraina droonirünnaku tagajärjel naftabaas. Vene okupatsioonivägi edenes 2024. aasta jooksul Ukrainas 3985 ruutkilomeetri võrra, mida on seitse korda enam kui 2023. aastal, selgub USA-s paikneva sõjauuringute instituudi (ISW) andmete analüüsist.
Oluline teisipäeval, 31. detsembril kell 20.29:
- Ukraina ründas okupeeritud Sevastopolit;
- Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Smolenski oblastis;
- Analüüs: Venemaa edenes sel aastal Ukrainas pea 4000 ruutkilomeetrit;
- Ukrainas hukkus vabatahtlikuna võidelnud soomlane Aleksi Lysander
- Venemaa teatas Ukraina massiivsest droonirünnakust;
- Ukraina: esmakordselt sõjaajaloos hävitas meredroon õhusihtmärgi;
- Ukraina eriüksus vallutas Kurski oblastis Vene ja Põhja-Korea vägede käes olnud küla;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1610 sõdurit.
Ukraina ründas okupeeritud Sevastopolit
Ukraina väed korraldasid ööl vastu teisipäeva õhurünnaku okupeeritud Krimmi poolsaare suurimale linnale ja Vene Musta mere laevastiku põhibaasile Sevastopolile.
Öösel toimusid Sevastopolis plahvatused ning okupandid teatasid mitme drooni allatulistamisest, vahendas Ukraina uudisteagentuur Unian.
Sotsiaalmeediakeskkonna Telegram kanal Crimean Wind teatas, et võimsaim plahvatus oli kuulda kell 23.45, lööklaine pani aknaklaasi värisema ja käivitas autoalarmid. Veel üks vali plahvatus toimus kell 00.07 ning kohalikud kuulsid ka Vene õhutõrje tööd.
Russian TG channels report heavy explosions from the Russian-occupied Sevastopol area. There are reports of UAVs and USVs engaging the Russian enemy.
— (((Tendar))) (@Tendar) December 30, 2024
Source: Telegram / Crimeanwind pic.twitter.com/tarvqiohQE
Linna okupatsioonivõimude määratud juht Mihhail Razvožajev teatas oma Telegrami kanalis, et Sevastopolis tulistati alla droone: "Kuulda olnud valju heli põhjustas see, et valves olnud õhutõrjesüsteemid tabasid ja hävitasid kaks lennuk-tüüpi drooni."
Hiljem ta täpsustas, et Vene õhutõrje tulistas alla mitu õhus olevat õhusihtmärki mere kohal ja tegi ka kahjutuks ühe mereväe drooni avamerel.
Kell 1.33 oli linnas taas kuulda plahvatust, kirjutas Crimean Wind.
Milliseid kahjustusi Ukraina õhurünnakud põhjustasid, ei ole veel teada.
Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Smolenski oblastis
Vene meediaväljaanded teatasid ööl vastu teisipäeva Ukraina droonirünnaku järel süttinud naftabaasist Smolenski oblastis.
Vene õhutõrje surus maha Ukraina droonirünnaku Smolenski oblastis Jartsevo rajoonis, droonirusude kukkumine põhjustas kütuselekke ja põlengu naftabaasis, teatas oblasti kuberner Vassili Anohhin sotsiaalmeediakanalis Telegram.
Ta lisas, et päästeteenistus asus tegelema rünnaku tagajärgede lokaliseerimisega ning elamuid põleng ei ähvarda.
Russian oil depot in Yartsevo, Smolensk region of Russia, burns after drone attack. (55.0700693, 32.6645458) pic.twitter.com/Ag9nDXDKYK
— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) December 31, 2024
Briti rahvusringhäälingu BBC venekeelne toimetus vahendas kohalike elanike sotsiaalmeediapostitusi, mille kohaselt oli enne tulekahju puhkemist naftabaasis kuulda rohkem kui kümmet pahvatust.
Varem teatas Jartsevo rajooni juht Roman Zahharov tulekahjust kütuse- ja energiakompleksis.
Ukrainas tabati neli süütajat, kes tegutsesid Venemaa mahitusel
Ukraina julgeolekuteenistus SBU ja politsei pidasid kinni kaks rühma Venemaa käsilasi, kes süütasid Ukraina kaitseväe masinaid.
"Süüdistatavad sattusid rašistide tähelepanu alla, otsides Telegramis kiiret raha," märkis.
Kiievis peeti kinni 16- ja 18-aastane kohalik elanik, kes süütasid 24 tunni jooksul Ukraina relvajõudude kaubiku ja pikapi, mis olid hoolduses pärast lahinguülesannete lõpetamist Donetski oblastis.
"Sündmuskohalt põgenemiseks kasutasid noored kullerimopeedi ettevõttest, kuhu nad olid hiljuti tööle läinud. Kaugele nad ei jõudnud. Mõlemad peeti kinni peaaegu kohe pärast sõjaväeautode süütamist," seisab teates.
Veel kaks süüdistatavat peeti kinni Harkivis.
"Üks neist on endine vang, kes vabanes kuu aja eest paranduskolooniast, kus kandis karistust varguse ja kehavigastuse tekitamise eest. Ta kaasas õõnestustegevusse oma tuttava. SBU sisejulgeolekuametnikud koos politseiga pidasid mõlemad ründajad vahetult pärast süütamist kinni," teatas SBU.
Läbiotsimistel leiti kohtualuste käest mobiiltelefone, riideid ja tuleohtlikke segusid, mida nad õõnestustegevusel kasutasid.
Kurjategijad on vahi all. Neid ähvardab kuni 10-aastane vanglakaristus.
Analüüs: Venemaa edenes sel aastal Ukrainas pea 4000 ruutkilomeetrit
Vene okupatsioonivägi edenes 2024. aasta jooksul Ukrainas 3985 ruutkilomeetri võrra, mida on seitse korda enam kui 2023. aastal, selgub USA-s paikneva sõjauuringute instituudi (ISW) andmete analüüsist.
Maa-ala juurdevõtt sai kõvasti hoogu juurde sügisel, kui Vene väeüksused edenesid oktoobris 610 ja novembris 725 ruutkilomeetri võrra.
Ühtlasi olid november ja oktoober vastavalt kuud, millega okupandid said juurde enim maa-ala pärast 2022. aasta märtsi, mis olid täiemahulise sõjategevuse esimesed nädalad.
Vene okupatsioonivägi tungis Ukrainasse 2022. aasta 24. veebruaril, mil algas täiemahuline sõjategevus, ent agressioon sai alguse 2014. aasta kevadel Krimmi poolsaare annekteerimisega, millele järgnes pidev madala intensiivsusega sõjategevus Ida-Ukrainas.
Ukrainas hukkus vabatahtlikuna võidelnud soomlane Aleksi Lysander
Ukraina idaosas hukkus vabatahtlikuna võidelnud soomlane Aleksi Lysander, teatas teisipäeval ühendus Sodan kokeneet ry oma Facebooki kontol.
Kirjanik Tuomas Kyro kirjutas Lysanderi osalemisest sõjas raamatus "Aleksi Suomesta" (2023).
"Kahjuks oleme teada saanud, et soomlasest vabatahtlik võitleja Aleksi Lysander on saanud surma lahingutes Ida-Ukrainas. Perekond soovib rahu ja privaatsust sügava leinaga toimetulemisel," kirjutas Sodan kokeneet ry.
Lysanderi hukkumisest teatas varem ajaleht Helsingin Sanomat.
Venemaa teatas Ukraina massiivsest droonirünnakust
Venemaa võimud tunnistasid teisipäeval kaudselt Ukraina massiivset droonirünnakut.
Vene kaitseministeerium teatas, et õhutõrje hävitas Venemaa Föderatsiooni ja okupeeritud Krimmi territooriumi kohal 68 Ukraina drooni.
"Möödunud ööl lasid valves olnud õhutõrjemeeskonnad alla 68 Ukraina mehitamata õhusõidukit. Neist 25 Brjanski oblasti territooriumi kohal, 17 Krimmi territooriumi kohal, 11 Krasnodari krai kohal," teatas ministeerium sotsiaalmeediakanalis Telegram.
Lisaks hävitas Vene õhutõrje ministeeriumi väitel 10 drooni Smolenski oblastis, kaks Tveri oblasti kohal ning ühe Rostovi, Kurski ja Kaluga oblasti territooriumil.
Ukraina: esmakordselt sõjaajaloos hävitas meredroon õhusihtmärgi
Ukraina sõjaväeluure (GUR) eriüksuslased hävitasid teisipäeval esimest korda sõjaajaloos õhusihtmärgi – Vene helikopteri Mi-8 – kasutades selleks rakettidega varustatud mereründedrooni Magura V5, teatas GUR-i pressiteenistus.
"31. detsembril 2024 tabasid Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi eriüksuse Group 13 sõdurid esimest korda ajaloos õhusihtmärki, kasutades rakettidega varustatud Magura V5 mereväe ründedrooni," öeldakse kaitseministeeriumi luure peadirektoraadi teisipäeval Telegramis avaldatud sõnumis.
GUR says its Group 13 shot down a Russian Mi-8 helicopter overnight near Crimea with an R-73 missile launched from a Magura V5 naval drone.https://t.co/JskObuyL34 pic.twitter.com/eEijH2MX0N
— Rob Lee (@RALee85) December 31, 2024
Teate kohaselt toimus Vene kopterile saatuslikuks saanud lahing Mustal merel okupeeritud Krimmi poolsaare Tarhankuti neeme lähedal. Ukraina meredroon tabas rakettidega R-73 SeeDragon Vene helikopter Mi-8, mis kukkus alla. Teine sarnane Vene helikopter sai samuti tabamuse, kuid suutis jõuda kodulennuväljale, lisas GUR.
Ukraina eriüksus vallutas Kurski oblastis Vene ja Põhja-Korea vägede käes olnud küla
Ukraina erioperatsioonide väejuhatuse (SSO) sõdurid hõivasid küla Venemaal Kurski oblastis. Selgus, et koos Vene sõjaväelastega kaitsesid asulat ka Põhja-Korea üksused, teatas SSO pressiteenistus.
Eduka pealetungioperatsiooni viisid läbi erioperatsioonide väejuhatuse 6. polgu (rügemendi) võitlejad, vahendas väljaanne LIGA.net.
Esmalt tulistas vaenlase positsioone Ukraina suurtükivägi ja pärast seda sisenesid eriüksuslased külasse, vallutasid selle ja puhastasid siis piirkonna.
Väejuhatuse vallutatud küla nime ei avaldanud.
Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak ütles juba ööl vastu esmaspäeva, et peagi saab kuulda positiivsetest uudistest Kurski oblastis, märkis LIGA.net.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1610 sõdurit
Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 789 550 (võrdlus eelmise päevaga +1610);
- tankid 9668 (+5);
- jalaväe lahingumasinad 20 030 (+27);
- suurtükisüsteemid 21 528 (+34);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1256 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1032 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 329 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 21 081 (+12);
- tiibraketid 3003 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 32 626 (+75);
- eritehnika 3671 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Unian, Ukrainskaja Pravda, Interfax, BBC Russian, LIGA.net