Oluline neljapäeval, 2. jaanuaril kell 17.53:

- Zelenski: gaasitransiidi peatamine on Venemaa üks suurimaid kaotusi;

- Ühendkuningriik andis F-16-ga lendamiseks väljaõppe 200 Ukraina piloodile;

- Ukraina merevägi teatas, et hävitas eelmisel aastal üle 37 000 Vene drooni;

- ISW: Venemaa kaotas mullu iga vallutatud ruutkilomeetri kohta 102 sõdurit;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1370 sõdurit.

Zelenski: gaasitransiidi peatamine on Venemaa üks suurimaid kaotusi

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul on energiatarneid relvana kasutanud Venemaa jäänud Ukraina gaasitransiidi lõpetamisega ilma oma kõige atraktiivsemast turust ja saanud sellega ühe oma kõige suurema kaotuse.

"Kui Putinile enam kui 25 aastat tagasi Venemaa juhtimine usaldati, ületas aastane gaasitransiit läbi Ukraina 130 miljardit kuupmeetrit. Täna on see null. See on Moskva üks kõige suuremaid lüüasaamisi. Venemaa kaotas energiat relvana kasutades ja küünilise väljapressimisega ühe tulusaima ja geograafiliselt ligipääsetavama turu," ütles Zelenski kolmapäeval.

Ukraina presidendi sõnul on enamik Euroopa riike muutusega kohanenud. 

"Meie ühine ülesanne on täna toetada Moldovat energiareformis. Peame samuti ületama mõne Euroopa poliitiku hüsteeria, kes eelistavad läbipaistvale energiapoliitikale maffialaadseid skeeme Moskvaga," seletas Zelenskõi.

Ukraina võimud loodavad ka Ameerika gaasi tarnimise suurenemisele Euroopasse, millest on juba rääkinud USA valitud president Donald Trump.

"Koostöö ja maksimaalne pakkumine partneritelt toovad kaasa mugavamad hinnad turul. Mida rohkem on turul saadaval Euroopa tõeliste partnerite gaasi, siis seda kiiremini likvideeritakse viimased järelejäänud tagajärjed, mille tõi kaasa Euroopa sõltumine Venemaast," märkis Ukraina riigipea.

When Putin was presented with the Russian presidency more than 25 years ago, the annual gas transit through Ukraine to Europe totaled more than 130 billion cubic meters. Today, it equals 0. This is one of Moscow's biggest defeats.

As a result of Russia weaponizing energy and…

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) January 1, 2025

Ukraina peatas 1. jaanuaril kell 7 riikliku julgeoleku kaalutlustel Vene gaasi transiidi oma territooriumi kaudu.

Moskva ja Kiiev kinnitasid, et aastakümneid kestnud Vene gaasi tarned läbi Ukraina Euroopasse on lõppenud. Vene gaas on läbi Ukraina kulgevate torude kaudu Euroopasse jõudnud alates Nõukogude Liidu lagunemisest 1991. aastal.

Kiievi otsustas aga 31. detsembril lõppenud lepingut 2022. aastal alanud Venemaa täiemahulise sõja tõttu mitte pikendada.

Zelenski ütles eelmisel nädalal, et Kiiev ei lase Moskval teenida ukrainlaste verelt veel miljardeid.

2023. aastal moodustas Vene gaas alla 10 protsendi Euroopa Liidu gaasiimpordist. Enne Ukraina sõja algust 2021. aastal oli osakaal 40 protsenti.

"Me peatasime Vene gaasi transiidi, see on ajalooline sündmus," ütles Ukraina energiaminister Herman Haluštšenko.

Euroopa gaasihinnad tõusid teisipäeval esimest korda üle aasta 50 euroni megavatt-tunni kohta, kuna Ida-Euroopa ostjad valmistusid tarne peatumiseks.

Euroopa Komisjon on kinnitanud, et Vene gaasitarnete peatumine Euroopa Liidule olulist mõju ei avalda.

Zelenski arutas Sõrskõiga Hersoni oblasti kaitsmist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kuulas ära Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ettekande olukorrast rindel ja Kurski operatsiooni piirkonnas ning arutas eraldi Hersoni oblasti kaitsmist.

Presidendi sõnul jätkavad Ukraina üksused positsioonide kaitsmist Kurski oblastis, lüües iga päev tagasi üle 30 Venemaa rünnaku.

Zelenski tänas kõiki üksusi, kes annavad lööke Vene väele ja hävitavad okupante.

Ühendkuningriik andis F-16-ga lendamiseks väljaõppe 200 Ukraina piloodile

Ühendkuningriigis said 200 Ukraina lendurit F-16 hävitajate kasutamiseks vajaliku ettevalmistuse, teatas kolmapäeval Briti saatkond Ukrainas sotsiaalmeedias tehtud avalduses.

"200 Ukraina lendurit said enne hävitajatega F-16 lendamist Ühendkuningriigis vajaliku põhilise ettevalmistuse," seisis teadaandes.

Ukraina merevägi teatas, et hävitas eelmisel aastal üle 37 000 Vene drooni

Ukraina mereväeüksused hävitasid 2024. aastal üle 37 000 Venemaa drooni, teatas merevägi kolmapäeval 1. jaanuaril.

Hävitatud droonide koguarvust suurema osa moodustasid 35 670 FPV-drooni. Samuti tegi Ukraina merevägi kahjutuks 1140 ründedrooni, 192 operatiivtaktikalist drooni ning 164 Iraani päritolu Shahed-drooni.

Ukraina merevägi hävitas möödunud aastal ka ka viis Vene laeva ja 458 veesõidukit.

Venemaa droonirünnakud kogu Ukrainas tõusid 2024. aasta viimastel kuudel rekordtasemele ning Ukraina hinnangul on Moskva eesmärk uuel aastal mehitamata õhusõidukite tootmist veelgi suurendada. Droonirünnakud on sihikule võtnud Ukraina elurajoonid ja kriitilise energiataristu.

Ukraina väed on omakorda võtnud sihikule Venemaa sõjalised rajatised ja varustuse nii Venemaal kui ka Venemaa poolt okupeeritud Ukraina piirkondades.

Ukrainas toodetud meredroon Magura V5 hävitas 31. detsembril esimest korda sõjaajaloos õhus lendava objekti, Venemaa helikopteri Mi-8. Hilisemate teadete kohaselt võidi selle aktsiooni ajal kahjutuks teha isegi kaks Vene kopterit.

Ukraina ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi sõnul kandsid Vene väed 2024. aastal suuri kaotusi. Eelmisel aastal sai surma või haavata umbes 427 000 Vene sõdurit, ütles ta.

ISW: Venemaa kaotas mullu iga vallutatud ruutkilomeetri kohta 102 sõdurit

USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) arvutas välja, et Vene relvajõud kaotasid 2024. aastal iga vallutatud ruutkilomeetri kohta 102 sõdurit.

Vene väed vallutasid eelmise aasta jooksul 4168 ruutkilomeetrit territooriumi, mis koosnes suures osas põldudest ja väikestest asulatest Ukrainas ja Venemaa Kurski oblastis. 2024. aastal kaotasid Vene relvajõud täiemahulises sõja Ukrainas väidetavalt üle 420 000 inimese, mis tähendab, et ruutkilomeetri hõivatud ala kohta kaotati ligi 102 inimest, märkis ISW oma ülevaates.

Vene väejuhatus seadis prioriteediks ülejäänud Donetski oblasti vallutamise ja puhvertsooni loomise Harkivi oblasti põhjaosas 2024. aastal, kuid ei suutnud neid eesmärke täita, tõdes ISW.

"Lääne ja Ukraina allikad hindasid 2023. ja 2024. aastal, et Venemaa kavatses 2024. aasta lõpuks enda kätte haarata Donetski ja Luhanski oblasti kogu territooriumi, kuid Vene vägede aeglane edasiliikumine 2024. aasta alguses ja keskel ajendas tõenäoliselt Venemaa väejuhatust oma plaane ümber hindama ja seadma sihiks hõivata 2024. aasta lõpuks Pokrovsk," ütlesid ISW analüütikud.

ISW geolokatsiooniga kinnitatud andmete kohaselt vallutasid Vene väed 2024. aasta detsembris 593 ruutkilomeetrit ehk 18,1 ruutkilomeetrit päevas, nende kaotuste arv püsis aga detsembris samal tasemel 2024. aasta novembri hinnangulise päevase ohvrite arvuga.

ISW tõi välja, et Vene väed vallutasid 2024. aasta jooksul neli keskmise suurusega asulat – Avdijivka, Selõdove, Vuhledar ja Kurahhove –, millest suurimas elas enne sõda vaid veidi üle 31 000 inimese. Vene vägede edasitung jäi suures osas seisma nende väheste linnaliste asulate ümber, mida Vene väed 2024. aastal püüdsid vallutada. Vene väed kulutasid Avdijivka hõivamiseks 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses ligikaudu neli kuud ning Selõdove ja Kurahhove vallutamiseks 2024. aastal kaks kuud.

ISW hinnangul pole ükski asula, mille Vene väed 2024. aastal vallutasid, operatiivselt oluline, kuna nende hõivamine ei võimalda Venemaal ähvardada ühtegi Ukraina kaitsmiseks märkimisväärselt olulist sõlmpunkti.

ISW hinnangul peavad Vene väed ülejäänud Donetski oblasti hõivamiseks vallutama 8559 ruutkilomeetrit, mis hõlmab olulisi Ukraina kaitsepositsioone ja suuri linnu piki Ukraina kindlusvööndit.

"Vene vägedel kuluks ülejäänud Donetski oblasti hõivamiseks 2024. aasta kiirusega veidi üle kahe aasta, eeldades, et kogu nende edasitung piirdub Donetski oblastiga ja et nad suudavad vallutada suuri linnapiirkondi sama lihtsalt kui väikseid külasid ja põlde ning et Ukraina ei tee samal ajal seal ühtegi vasturünnakut," seisab ISW aruandes.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1370 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 792 170 (võrdlus eelmise päevaga +1370);

- tankid 9676 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 20056 (+13);

- suurtükisüsteemid 21 552 (+20);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1256 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1032 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 330 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 21 200 (+69);

- tiibraketid 3003 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 32 729 (+54);

- eritehnika 3675 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.