Michal tõdes valitsuse pressikonverentsil, et Estlink 2 katkemine kindlasti mõjutab üldist energiabilanssi Eesti ja Soome vahel.

"Meie jaoks sellise ühenduse katkemine tähendab seda, et kui Soomes on energia odavam, siis me seda parajasti tarbida ei saa. Ja kui Soomes vajadus suurem on, mida talvel juhtub just tihemini, eriti kui ilm on külm, ei saa nemad jällegi siitpoolt odavat energiat tarbida," rääkis Michal.

Eesti Energialt saadud hinnangu järgi on selle hinnamõju Michali sõnul umbes 1,4 senti kilovatt-tunni kohta. "Ajutiselt võib see tekitada hinnakõikumisi," ütles Michal.

"Pärastlõunasel kabinetiistungil me jätkame seda arutelu, et mida me saame teha selleks, et Eesti majandus ja ettevõtjad oleksid konkurentsivõimelisemad," ütles Michal.

"Seesama plaan, mida majandus- ja kommunikatsiooniminister on esitlenud ja kabinetti toonud, ehk Eesti tööstustele, mis üle teatud efektiivsuse suudavad energiat kasutada, tekib võimalus taastuvenergia tasust suures osas vabaks saada. Seda plaani me hakkame arutama," ütles Michal.

Michal lisas, et kavas on arutada ka seda, millisel viisil Eestisse uusi reservvõimsusi luua.

"Kas selleks loojaks on turg, mida me turult tellime hangetega või antakse täiendav sissemaks Eesti Energia aktsiakapitali, et Eesti Energia saaks luua täiendava reservvõimsuse gaasijaama Narva. Me räägime suurusjärgust 100 miljonit eurot sissemakset Eesti Energia aktsiakapitali, et vajadusel selline jaam Narva luua," lausus peaminister.

"Muu hulgas tuleb ka arutelule see, et kliimaminister saab ette valmistada koos Eleringiga vastuse küsimusele, millal võiks Kiisa avariielektrijaama turule tuua, et turul saada tipukoormusel tipuhindu allapoole. Seegi võiks mõjuda energia hindadele soodsamalt," sõnas Michal.

"Kindlasti debateerime ka tuumajaama tuleviku üle, eriplaneeringu üle. See võtab veidi rohkem aega," ütles ta.

Michal kommenteeris ka arutelusid ETS-ist ehk kvoodikaubanduse süsteemist loobumise kohta. "See oleks olnud võimalik aastani 2019, kus me oleksime saanud erinevaid CO2 ühikuid tasuta energiasektori investeeringuteks kasutada, aga tollane valitsus otsustas seda mitte teha," lausus Michal.

"Täna seda debatti uuesti ei saa pidama hakata. Need otsused, mis on tol ajal tehtud, nende juurde ajas tagasi minna ei saa," lisas ta.

Siseminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et valitsus hakkab arutama võimalusi ühteaegu nii Eesti elanike kui ka ettevõtete toetamiseks.

Läänemetsa sõnul tuleb arutada ka seda, kas energia hinna kaudu saab mõjutada ka kuidagi toiduainete hinda.

"Toidu hind on kõrge, see on paljude jaoks mure," ütles Läänemets.

See puudutab Läänemetsa sõnul ka toidujulgeolekut. "Kahjuks ainult turu reguleerida seda ei saa jätta, valitsus peab vaatama, kuidas me toidujulgeolekut tagame," rääkis Läänemets.

Sotsiaaldemokraadid lubasid sel nädalal tõstatada ettepaneku langetada ajutiselt võrgutasu.

Läänemetsa sõnul seisab see arutelu ees, aga ta ei olnud nii kategooriline, et tegemist peaks olema just võrgutasu langetamisega. "Kas ta lõpuks on võrgutasu, taastuvenergia tasu või mingisugune kolmas lahendus, see ju ei olegi kõige tähtsam, kõige tähtsam on see, et me mingi lahenduse leiame," sõnas Läänemets. Koalitsioonipartnerid võrgutasude langetamist ei toeta.

Haridus- ja teadusministri ning erakonna Eesti 200 juhi Kristina Kallase sõnul peaks elektri hinnatõusu kompenseerimisel lähtuma põhimõttest, et ei minda kompenseerima aina suurenevat tarbimist, vaid toetama neid, kes tarbimist juhivad.

"Sellistes olukordades, kus elektrienergiat on puudu, ei peaks kindlasti tarbimisele hoogu juurde andma, vaid vastupidi – tarbimise juhtimine peaks olema see, mida me suudaksime toetada," lausus Kallas.

Kliimaminister Yoko Alender (RE) ütles, et Elering koos Soome partneriga analüüsib ka seda, millised on võimalused Estlinki merekaablite merepõhjas süvendamiseks või täiendavaks füüsiliseks kaitseks hübriidrünnakute eest.

"Samuti oleme Balti riikide ja Poola põhivõrgu ettevõtjate kaudu koostanud 600 miljoni euro mahus investeeringute programmi kriitilise taristu kaitse tugevdamiseks, sealhulgas ka küberturve. Oleme taotlemas kaasrahastust Euroopa Liidu vahenditest sel aastal," rääkis Alender.

"See on seotud meie Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimisega, aga tervikuna Baltikumi ja Poola energiataristuga muutunud julgeolekuolukorras," täpsustas Alender ERR-ile.

Alender rääkis, et on valitsusele kliimaministeeriumi poolt esitanud eelnõu korraldada sel ja järgmisel aastal maismaatuuleparkide vähempakkumised. "See annaks meile lisavõimsusi 1350 megavati ulatuses ja samuti võtta pikemas perspektiivis juurde ka meretuulepargid. See arutelu ootab meid ees järgmisel majanduskabineti arutelul," sõnas Alender.

Alender ütles, et Estlink 2 rikke kõrvaldamine võtab aega kuni kuus kuud ja läheb maksma umbes 30 miljonit eurot, mis kaetakse Soomega ühiselt. Rikkest tulenev mõju elektrihinnale on kuue kuu jooksul tarbijale kokku eelduslikult ligi 39 miljonit eurot.