"Kiisa jaam on praegu kasutusel reservelektrijaamana ja Elering sellega elektriturule pakkumisi teha ei tohi. Analüüsime koos Eleringiga jaama turu kasutusse andmise võimalusi ja eeldusi. Igal juhul on jaama turuletoomise eelduseks see, et selline tegevus tooks tarbijate jaoks elektrihinna alla," ütles ERR-ile kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga.

Ta lisas, et analüüs valmib märtsis.

Sama rääkis ERR-ile ka Eleringi juht Kalle Kilk: "See indikaator on tegelikult hästi lihtne. Me arvutame kokku, modelleerime selle, et kui Kiisa [jaam] oleks turukasutuses, siis kui palju sellest [elektri] turuhind soodsamaks läheks – kas ja kui palju. Sellel on kindlasti ka mingisugused negatiivsed mõjud ja need plussid ja miinused tulebki kokku panna. Eeldus on see, et meil tasub seda ette võtta ainult siis, kui see käik teeb lõppenergiakulud tarbija jaoks soodsamaks."

Kilk esitas ka ligikaudse kalkulatsiooni, mille kohaselt kujuneks Kiisa gaasielektrijaamas toodetava elektri hinnaks umbes 130–150 eurot megavatt-tunni eest. Eelmisel ja üle-eelmisel aastal oli tema sõnul neid tunde, kui hind oli sellest tasemest kõrgemal, suurusjärgus 700–800.

Samas tuleks aga Kiisa jaama töössepanekul arvestada lisanduvate kuludega, rõhutas Kilk.

"[Aga] sellest veel ei tea, et turuhind läheb kindlasti odavamaks, sellega kaasnevad teised kulud, mis potentsiaalselt lähevad kallimaks," rääkis ta. "Näiteks aastani 2028 on see jaam reservi tagaja. Meile on antud luba selle jaama võrra vähem reserve turult osta. Ehk siis, et 250 megavati ulatuses me ei pea ostma reserve turu pealt, see on meil endal olemas ja selle ostmise kulu tegelikult jääb ära. See on miinus. Meie esialgne hinnang ongi see, et kuni aastani 2028 ei pruugi olla see lõpphinna suhtes mõistlik tegevus just tänu sellele, et ta reservide hinda suurendab, kui me peaksime neid reserve ostma kuskilt väljastpoolt ja ta suurendab neid tõenäoliselt rohkem kui see, mis oleks turult saadav võit elektri hinna muutusest."

"Need ongi need nüansid, mida analüüs peab näitama, et kas on mõistlik ja millal on mõistlik," tõdes Eleringi juht ning lisas, et alles pärast selle selguse saabumist on mõtet hakata uurima, kas ja kuidas muuta Kiisa elektrijaama omandisuhet ja muid kaasnevaid küsimusi.

Kilk nõustus ka sellega, et Kiisa jaama turuletoomine mõjutaks sagedusreservide hanget ning ka seetõttu tuleb analüüs enne ära teha, kui hankel osalemist kaaluvad ettevõtted sinna oma pakkumised teevad. "Sellel on kindlasti mingi mõju ja see on üks neist asjadest, mille seesama meiepoolne analüüs peab välja tooma märtsikuuks," märkis ta.

Valitsus arutas neljapäeval võimalusi energiahindade leevendamiseks ning peaminister Kristen Michali (RE) sõnul on üks võimalus elektrihinna ohjeldamiseks ka Kiisa avariielektrijaama turuletoomine.