Peaminister Kristen Michal (Reformierakond) ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil ETS-ist ehk kvoodikaubanduse süsteemist loobumist kommenteerides, et see oleks olnud võimalik aastani 2019, kus Eesti oleks saanud eri CO2 ühikuid tasuta energiasektori investeeringuteks kasutada, aga tollane valitsus otsustas seda mitte teha.

Tollane majandusminister Taavi Aas (Keskerakond) ütles, et peaminister läks kvoodisüsteemist lahkumisest rääkides natukene hoogu.

"See tollel hetkel kindlasti võimalik ei olnud. Michal, kes oli ka tollal poliitikas, mäletab seda kindlasti. Kui see oleks olnud võimalik, siis oleks ka tollane opositsionäär Michal saanud sellise ettepaneku teha," rääkis Aas.

"Mis puudutab energiasektori investeeringuid [mida Michal mainis], siis tollal otsustas valitsus esimeste investeeringutega investeerida uutesse radaritesse, et üldse saaks hakata Eestis tõsisemalt rääkima tuuleenergia arendamisest. Sinna läksid ka kvoodimüügi statistika tulud," sõnas Aas.

"Kui sellele ajale tagasi mõelda, siis Eesti suurimad probleemid olid kaitseministeeriumi probleemid, mis on ka nüüd esile kerkinud. Praegu väiksemal määral, aga siis see oli väga suur asi. Seega esimene asi, kuhu investeerida, oli see, et Eesti saaks oma maismaa pindala kasutada tuuleenergeetika arendamiseks. Selleks oli vaja soetada radarid ja paigutada need nii, et tuuleenergia arendamine neid ei segaks," selgitas Aas.

Aas väisas oma aasta kestnud ametiajal kvoodikaubanduse asjus ka Brüsselit ja käis energeetikaministrite kohtumistel. Seal tegi Aas ettepanekuid, et kvoodi hind võiks olla konstant.

"Need ettepanekud ei leidnud Euoopas toetust," ütles Aas.

"Aga Eesti need ettepanekud tegi. See oli aeg, kui kvoodihind hakkas väga kiiresti kasvama ja polnud enam suunav meede, vaid tarbijate karistamine. Tegime ettepaneku, et kvoodi hinnalagi oleks fikseeritud, et CO2 kiire hinnakasvu juures ei saaks karistada tarbija," rääkis Aas.

Aas sõnas, et toonasel valitsusparteil EKRE-l oli tõesti poliitiline mõte, et Eesti võiks ETS-i süsteemist lahkuda.

"Aga veelkord, juba see, et see EKRE mõte ei saanud siis realiseeruda, näitab seda, et sellest süsteemist ei saa väljuda, see tähendaks väljumist Euroopa Liidust," ütles Aas.

Praegune olukord Eesti energeetikas tekitab Aasas déjà vu tunde.

"2019-20 olid samad probleemid, järgmised probleemid tekkisid, kui gaasi hind hakkas kasvama. Nüüd on sama seis. Siin on Eestil raske midagi ise ette võtta. Euroopa Liidu energeetikapoliitika on läinud käest ära. Selle taga on Saksamaa, kes sulges oma aatomielektrijaamad. See tekitas energiapuuduse. Saksamaa peab energiat importima, mis tekitab hinnatõusu," rääkis Aas.