Kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga ütles Vikerraadio saates "Reporteritund", et kui Estlink 2 oli eelmisel korral rivist väljas, siis oli Eesti elektrihinna erinevus Soomega võrreldes umbes 20 eurot megavatt-tunnist. Nüüd võiks see erinevus olla tema hinnangul väiksem.

"Kui me vaatame Eesti ja Soome hinnavahet, siis Estlink 2 ei suuda seda täies mahus nulli tuua. Tõsi, teatud tarbimismahtude juures siis, kui meil oma tootmist on, see vahe kaob ära – ka täna meil on Soomega praktiliselt sama hind ilma Estlink 2. Eelmisel korral hinnaerinevus, mis Estlink 2 rikkest tuli, oli umbes 20 eurot megavatt-tunnist, kaks senti kilovatt-tunnist. /.../ Meil seekord see hinnavahe võiks olla väiksem sõltuvalt muudest mõjuritest. See hinnavahe võiks olla väiksem, sest meil on vahepeal tulnud juurde täiendavat tootmist taastuvenergia näol," rääkis Uiga.

"See ei ole igal tunnil, aga meil on tuuleenergiavõimsus praktiliselt kahekordistunud, meil on üle 1100 megavati päikesepaneele juba, järgmisel aastal tuleb juurde. Nendel tundidel, kus need jaamad töötada saavad, kus on tuult ja päikest, see hinnaerinevus on rohkem meie kasuks siis. Aga seda niimoodi pikalt ette lubada, et nüüd kindlasti on 20 või 14 eurot või midagi muud, see on väga tänamatu töö. Seal on nii palju eeldusi," lisas ta.

Ettevõtja Sandor Liive sõnul keskmiselt elektrihind kasvab.

"Kui ma üritan vastata küsimusele, et kas Estlink 2 väljaminek toob meile kõrgema või madalama hinna Eestis, siis minu vastus on see, et see toob meile keskmiselt kõrgema hinna. Seda kindlasti. Ei ole mõtet inimesi segaduse ajada. Ma põhjendan, miks. Kui me vaatame ikkagi ka eelmist aastat, siis Baltimaades on olnud keskmiselt oluliselt kõrgem hind kui Põhjamaades. Ei ole mitte mingisugust ratsionaalset põhjendust, et meil selle tõttu nüüd tuleks keskmiselt odavam," ütles Liive.

"Jah, oluline fakt on see, et meil on tõesti tuulikuid rohkem, päikeseparke vist nüüd selle aastaga väga palju juurde ei tule – Sunly oma vist saab ka alles järgmisel aastal valmis, midagi tuleb juurde. Kas see nüüd kõik kompenseerib ära selle? Ma ei usu, sest (Estlink 2-ga) välja kukkus meil 650 megavatti. Ma ei usu, et see ära kompenseerib seda. See tähendab, et see Eesti majandusele ikkagi läheb maksma. Erinevad eksperdid on arvutanud, Kaspar Oja näiteks ütles välja, et tema arvab, et 100 miljonit eurot on see mõju. Eelmisel aastal Eesti tarbijad maksid börsihinna järgi elektri eest kokku suurusjärgus 800 miljonit ehk see läheb 800 miljonile 100 otsa," lisas ta.

Uiga nõustus, et kuna Soomest tuleb nüüd Eestisse soodsamat elektrit vähe, siis keskmiselt on hind kõrgem kui see oleks muidu olnud.

Uiga kinnitusel Eesti varustuskindlus ohus ei ole

Nii valitsus kui ka Elering on kinnitanud, et Estlink 2 rivist väljaminek Eesti varustuskindlus ohtu ei seadnud. Uiga sõnul on seda tähtis inimestele rõhutada.

"See on inimestele oluline, anda see info kätte, et meil on suur ühenduskaabel Soomega rivist väljas – ja oli ka 2024. aasta esimesel poolaastal ja natukene sealt sealt veel edasi – ja oluline ongi öelda inimestele, et selle kaablirikke tõttu meie varustuskindlus ei ole ohus," ütles Uiga.

Ka Liive sõnul peab valitsus inimeste kindlustunnet süvendama, samas on siiski olukord muutunud, kuna üht tavapärast ühendust kasutuses ei ole.

"Lühiajaliselt ongi midagi väga raske muud teha ja ma arvan, et valitsus selles mõttes käitub väga õigesti meile kindlustunnet süvendades. Kuid praktiliselt vaadates, kui meil ikkagi Baltimaades on ju sisuliselt neli ühendust – üks Leedu-Poola vahel, Leedu-Rootsi vahel ja kaks Soomega –, millest üks on väljas, mis on üks suuremaid ehk 650 megavatti Estlink 2, siis energeetikas on N miinus üks kriteerium. Elering, ma saan aru, kasutab N miinus kaks kriteeriumit ehk kui kõige suurem üksus või kaks üksust on väljas, peab süsteem püsti jääma. Ilmselge on ju see, et ega meil see olukord kuidagi täpselt sama ei ole, see ikkagi on Estlink 2 võrra kehvem," selgitas Liive.

Liive märkis, et Eestis on tegelikult paljud energeetikavaldkonna riskid ja lahendused ammu tuvastatud, kuid nende lahenduste elluviimisel on takerdutud.

"Minu meelest Eesti riigis seda elluviimist, ära tegemist tuleb oluliselt suurendada. Alati on objektiivsed põhjused kindlasti, aga vabandust leiab alati. Ma ei tea, kas Estlink 2 või Soome-Rootsi kaablid on merepõhja kaevatud või mitte, aga näiteks Estlink 1, mille ehituse juures ma olin väga aktiivselt /.../, täiesti teadlikult eraldi otsustasime, et see kahe miljoni eest matta merepõhja. Ka siis, aastal 2005 oli Vene naftatankerite suur liikumine, see oli kui potentsiaalne risk, kaablid läksid ka siis katki juba, ilma sabotaažita. Sest teinekord ankruid unustatakse või visatakse merre. Nüüd me saame aru, et see on ilmselt väga suure tõenäosusega ikkagi tahtlik, seda on väga palju juhtunud," kommenteeris Liive.

"Aga kui gaasitoru läks katki ankruga ja läks ka fiiberoptiline kaabel Eesti ja Soome vahel, siis Estlink 1 ei läinud katki. Suure tõenäosusega see ei läinud sellepärast katki, et lihtsalt sinna merepõhja see ankur nii sügavale ei rammi. /.../ Mõnes mõttes, see risk, et juhuslik või ka tahtlik ankur võib seda rikkuda, oli meil ka 20 aastat tagasi teada," lisas ta.