Uuendatud: Rüütel saadetakse viimasele teekonnale Tallinnast Estonia teatrist.

Eesti riigi auavalduste saatel ja korraldusel maetakse põhiseaduslike institutsioonide juhid, nagu riigikogu, valitsuse, Eesti Panga ja riigikohtu juhid, aga ka õiguskantsler ja riigikontrolör. Eraldi sätestab seadus presidentidele riiklike auavaldustega matused.

"Iga riiklike auavaldustega matus on eripärane, tuleneb inimesest endast, tema soovidest, samuti tema perekonna soovidest. Riik võtab rolli, et aitab matust korraldada, aga tooni annavad lahkunu enda ja tema perekonna suunised," rääkis Uiboaed.

Praegu on kõne all läinud aasta viimasel päeval surnud president Arnold Rüütli matused.

"Minule teadaolevalt Rüütel liiga palju korraldusi pole andnud. Perekonnaga on vaja paika panna, millised need riiklikud matused siis tulevad," rääkis Uiboaed.

Nagu paljud saarlased, oli ka Rüütel ristitud õigeusu kirikus. Kui veel neljapäeva päeval polnud teada, kas perekond soovib matusetalitusse kiriku kaasamist, nagu oli see president Lennart Meri matuste puhul, siis õhtuks oli selge, et seda soovi pole.

Õhtuks selgus ka, et Rüütli ärasaatmispaik saab olema Estonia teatri kontserdisaal.

"Estonia teater on üks väärikaid paiku, kust on ära saadetud kultuuritegelasi, aga ka poliitikuid. See on väga sobilik paik," rääkis Uiboaed.

Rüütli matused toimuvad 11. jaanuaril.

Kuupäeva osas käis Uiboaia sõnul Rüütli perekonnaga kokkulepete sõlmimine, millal oli neile sobiv aeg matusteks.

"Teisest küljest see, et kui ootame väliskülalisi matustele, siis peab olema aega neid informeerida. Peab olema aega teha ettevalmistusi nende vastuvõtmiseks," sõnas Uiboaed.

Riiklike auavaldustega matused saavad teoks umbes kahenädalase korraldamise tulemusena. "Ees on töökad päevad," ütles Uiboaed.

Uiboaia sõnul on väga võimalik, et Rüütel sängitatakse Metsakalmistule. "Natuke on veel vara sellest detailselt rääkida," sõnas Uiboaed.

Neljapäeval arutab Uiboaed matuste detaile Kadriorus.

Presidendi ametihüvede seadus näeb ette, et presidentidele korraldatakse riigi kulul riiklike auavaldustega matus. Selle matuse sisu tuleb kokku leppida matuse toimkonnal: millised riiklikud auavalduse elemendid kasutusele võetakse ja millised mitte. See on matuse toimkonna ülesanne. Matuseplaan pannakse kokku koos perekonnaga.

Riiklike auavaldustega on presidentidest sõjajärgses Eestis maetud president Lennart Meri 2006. aastal. Meri mälestustalitlus leidis aset Tallinna Kaarli kirikus ja ta maeti Metsakalmistule.

Riiklike auavalduste saatel on mulda sängitatud ka riigikogu endine esimees Ülo Nugis 2011. aastal ja valitsusjuht Edgar Savisaar 2023. aastal.

Läinud aasta 14. augustil saadeti riiklike auavaldustega viimsele teekonnale endine riigikohtu esimees Uno Lõhmus.

Rüütli matuseid saab jälgida ERR-i kanalite vahendusel.