Oluline reedel, 3. jaanuaril kell 20.50:

- CDU poliitik: Saksamaa ei tohiks välistada rahuvalvajate saatmist Ukrainasse pärast sõja lõppu;

- Zelenski käskis 2025. aastal toota vähemalt 30 000 kaugmaadrooni;

- Ukraina suurim terasetootja alustab Patrioti süsteemidele soomuste tootmist; 

- Ukraina mehed saavad Poolas ähvardustega libasõjaväekutseid;

- Venemaa ründas Ukrainat droonidega;

- Järgmine Ramsteini tippkohtumine toimub 9. jaanuaril;

- Ukraina andis ülitäpse löögi Kurskis asuva Vene komandopunkti pihta;

- Zelenski loodab Trumpiga kohtuda pärast ametisseastumist.

CDU poliitik: Saksamaa ei tohiks välistada rahuvalvajate saatmist Ukrainasse pärast sõja lõppu

Saksamaa ei tohiks välistada Bundeswehri vägede paigutamist Ukrainasse pärast sõja lõppu, ütles opositsioonilise Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) seadusandja Roderich Kiesewetter, vahendas Schwäbische Zeitung.

Kiesewetteri sõnavõtt tuli seoses teadetega, et Ühendkuningriik ja Prantsusmaa kaaluvad vägede saatmist jälgima võimalikku relvarahu Ukrainas. Ka USA presidendiks valitud Donald Trumpi rahuplaan sisaldab väidetavalt ettepanekut paigutada Ukrainasse Euroopa riikide sõjaväelasi.

Kiesewetter väitis, et Euroopa suurima majandusena on Saksamaal kohustus panustada märkimisväärselt Euroopa julgeolekusse. Ta ütles, et Saksamaa peab olema valmis Ukrainasse "sobival ajal hästi varustatud vägedega" sekkuma, ja hoiatas sellise võimaluse kõrvaleheitmise eest.

CDU/CSU alliansi kantslerikandidaat Friedrich Merz ütles 28. detsembril, et Saksamaa võib ühineda rahuvalvemissiooniga Ukrainas, kuid ainult Venemaa nõusolekul.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina kaalub välisriikide rahuvalvajaid ainult siis, kui see kindlustab selge ajakava Ukraina NATO liikmeks saamiseks.

Ukraina ametnike sõnul on NATO liikmesus kestva rahu jaoks hädavajalik.

Zelenski käskis 2025. aastal toota vähemalt 30 000 kaugmaadrooni

Ukraina president Volodõmõr Zelenski käskis toota 2025. aastal vähemalt 30 000 kaugmaadrooni, Ukraina ettevõtted plaanivad toota ka umbes 3000 tiibraketti ja droonraketti, ütles portaali Unian teatel peaminister Denõss Šmõhal Ukraina valitsuse istungil.

"Kokku on kaitseks ja julgeolekuks eraldatud kaks triljonit ja 230 miljardit grivnat (50,7 miljardit eurot). Iga maksumaksja grivna eraldatakse riigieelarvest nendeks eesmärkideks. Kulutused relvadele ja sõjavarustusele ulatuvad vähemalt 739 miljardi grivnani," ütles Šmõhal.

Valitsusjuhi sõnul kavatsevad Ukraina sõjatööstuskompleksi ettevõtted suurendada tootmisvõimsust 30 miljardi dollarini. Samuti sõlmib valitsus projekti "Võidurelvad" raames tootjatega kolmeks kuni viieks aastaks pikaajalised lepingud.

"Pöörame erilist tähelepanu kaugosisele ja raketiprogrammile. Ukraina president andis ülesande toota vähemalt 30 000 kaugdrooni, samuti on kavas toota umbes 3000 tiib- ja droonraketti," ütles Šmõhal.

Ta märkis ka, et Ukraina töötab välja "Taani mudelit", mille kohaselt ostavad partnerid Ukraina armee vajadusteks relvi Ukraina kaitsetööstuselt. 2025. aastaks peaks selle mudeli abil koguma rohkem kui miljard dollarit.

Varem ütles Šmõhal, et Ukraina rindele mõeldud droonidest moodustavad kodumaised tooted rohkem kui 96 protsenti. Tema sõnul suunati 2024. aastal üle poole riigieelarve kuludest kaitsele. Tänu riigi ja erasektori investeeringutele on Ukraina kaitsetööstuse võimekus kasvanud kuus korda.

Samas ütles sõjandusasjatundja, endine Ukraina relvajõudude peastaabi pressiesindaja reservkolonel Vladislav Seleznjov, et USA praeguse presidendi Joe Bideni administratsiooni uutest paketist saadud relvadest piisab, et tunda end 2025. aasta esimesel poolel lahinguväljal kindlalt.

Ukraina suurim terasetootja alustab Patrioti süsteemidele soomuste tootmist

Ukraina suurima terasetootja Metinvesti insenerid töötasid välja õhutõrjesüsteemi Patriot juhtimismooduli soomuskaitse, teatas ettevõte 3. jaanuaril.

"Poolteise kuuga lõime nullist projekti ja tegime õhutõrjesüsteemi Patriot meeskonnale Metinvesti Ukraina soomusterasest kaitsekilbi," rääkis Metinvest Groupi tegevjuht Oleksandr Mõronenko.

Üle 2,6 tonni kaaluv soomus koosneb ligi 200 elemendist, sealhulgas kuni 8 millimeetri paksustest soomustatud terasplaatidest.

Ettevõtte sõnul ei mõjuta soomuki kaal süsteemi funktsionaalsust ega mobiilsust.

Ettevõte toodab ka teraskilpe T-64 ja T-72 tankidele, USA-s toodetud tankidele M1 Abrams ja Bradley jalaväe lahingumasinatele.

Ukraina on saanud vähemalt kolm Patrioti süsteemi Saksamaalt, ühe USA-st ja ühe Rumeeniast.

Ukraina mehed saavad Poolas ähvardustega libasõjaväekutseid

Poola rändeameti teatel on seal elavad Ukraina mehed saanud ametkonna nimel saadetud kirju ähvardustega hakata "väejooksikuid" taga kiusama ja anda nad kodumaale välja, kui nad "kutse peale" kohale ei ilmu – ametkonna sõnul ei ole nemad neid kutseid saatnud, edastas portaal Unian.

"Seoses teadetega Ukraina kodanikele saadetud kirjadest, teatab rändeamet, et ei ole nende libakutsete autor. Jutt on kirjadest, mille autorid esinevad rändeametina. Need kutsuvad Ukraina kodanikke üles minema sõjaväeteenistusse, ähvardades neid õigusliku vastutuse ja väljaandmisega," seisis avalduses.

Rändeamet rõhutas, et ei ole selliseid kirju saatnud.

Venemaa ründas Ukrainat droonidega

Venemaa ründas ööl vastu reedet Ukrainat droonidega ning ka riigi pealinnas Kiievis kõlasid õhuhäire sireenid.

Ukraina relvajõud teatasid, et Venemaa ründas Brjanski, Millerovo, Orjoli suunast Ukrainat 93 Shahed ja mitut tüüpi peibutusdroonidega. Ukraina teatas, et 60 drooni tulistati alla, veel 26 läks kaduma.

Vene droonirünnaku tulemusena sai Donetski ja Tšernihivi oblastis pihta mitu eraettevõtet ja kortermaja. Allatulistatud Shahedid tekitasid kahju ka Kiievi oblastis. Mitmes piirkonnas said kannatada eramajad ja autod. Kahjuks on hukkunuid ja vigastatuid, teatas Ukraina kaitsevägi.

Järgmine Ramsteini tippkohtumine toimub 9. jaanuaril

Raadio Vaba Euroopa veebileht Rferl teatas reedel, et järgmine Ramsteini tippkohtumine toimub 9. jaanuaril. Kohtumine leiab aset, mil Vene väed jätkavad pealetungi Pokrovski suunal. 

Kavandatav kohtumine oleks pidanud toimuma juba 2024. aasta oktoobris, kuid lükati edasi, sest USA president Joe Biden tühistas plaanitud välisreisi. Valge Maja teatas toona, et Biden lükkab oma reisi edasi, et tegeleda orkaan Miltoni ettevalmistuste ja abitegevuse koordineerimisega

Ramsteini kohtumine on Saksamaal toimuv Ukraina peamiste toetajate tippkohtumine. 

Pärast Venemaa laiaulatuslikku sissetungi Ukrainasse 2022. aastal kogus Washington Saksamaal Ramsteinis asuvasse USA õhuväebaasi Kiievit toetavate riikide esindajad, moodustades umbes 50 riigist koosneva rühma, mille kaitseministrid kohtuvad regulaarselt, et viia Ukraina relvaabi taotlused vastavusse annetajate lubadustega.

Ukraina andis ülitäpse löögi Kurskis asuva Vene komandopunkti pihta

Ukraina sõjaväelased teatasid, et andsid neljapäeval ülitäpse löögi Kurski oblastis asuva Vene komandopunkti pihta. Rünnak toimus Marino asula lähedal, mis jääb rindest umbes 30 kilomeetri kaugusele. 

Venemaa armee väitis, et riigi õhutõrje tulistas piirkonnas alla neli Ukraina raketti. Kohalik kuberner väitis, et Ukraina löögid kahjustasid kortermaja muid hooneid, vahendas Reuters.

Zelenski loodab Trumpiga kohtuda pärast ametisseastumist

USA presidendiks valitud Donald Trump kinnitas Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, et nende kohtumine on esimeste seas pärast tema ametisseastumist 20. jaanuaril, vahendas uudistekanal Ukrinform.

Ukraina liider ütles seda intervjuus meediavõrgustikule United News.

"Trump ütles mulle meie vestluse ajal telefonis, et üks esimesi visiite, mida ma ootan, on teie oma. Sõja lõpetamine on minu jaoks prioriteet ja ma teen selle teoks. Seega usun, et kohtume pärast tema ametisseastumist," rääkis Zelenski.

Samuti avaldas president lootust, et pärast Trumpi ametisseastumist hakkavad USA ja Ukraina tegema koostööd sõja aktiivse faasi lõpetamiseks.

Zelenski märkis ka, et Trumpi prioriteedid, mis põhinevad tema valimiskampaanial ja avalikel väljaütlemistel, keskenduvad tõenäoliselt siseprobleemidele, kuid rahvusvahelised jõupingutused keskenduvad Lähis-Idale ja Ukrainale.

Zelenski ütles samuti, et USA presidendiks valitud Donald Trumpi ettearvamatus võib aidata lõpetada sõda Venemaaga. Zelenski sõnul võib Trump saada isegi otsustavaks Venemaa peatamisel.

"Trump on väga tugev ja ettearvamatu ning ma tõesti tahaksin, et president Trumpi ettearvamatus kehtiks ka Venemaa suhtes. Usun, et ta tõesti tahab sõja lõpetada," rääkis Ukraina liider.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1080 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 793 250 (võrdlus eelmise päevaga +1080);

- tankid 9677 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 20070 (+14);

- suurtükisüsteemid 21 555 (+3);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1257 (+1); 

- õhutõrjesüsteemid 1032 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 330 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 21 249 (+49);

- tiibraketid 3003 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 32 770 (+41);

- eritehnika 3675 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.