Ukraina hävitas Mustal merel lõppenud aasta viimasel päeval esimest korda meredrooni kasutades venelaste helikopteri. Samal ajal on venelaste hübriidsõda jõudnud Läänemerele ja ka Soome lahele. Meresõja eripäradest rääkis aasta mereväe ülem kommodoor Ivo Värk.

Soome käitus enneolematult jõuliselt, kui pidas kinni ja arestis Estlink 2 kaabli lõhkunud aluse. Kuidas see muudab Lääne suhtumist Venemaa varilaevastiku siiani lahendamata probleemi ja Moskva hübriidrünnakute vastu võitlemist, seda kommenteeris kaitseuuringute keskuse vastne direktor Kristi Raik.

Mereväe ülem Ivo Värk rõhutas, et meresõja traditsioonilises mõttes ei oma Vene Föderatsioon ega ka Ukraina ülekaalu Mustal merel. "Täna võib kogu Musta merd pidada selles mõistes vaidlustatud merealaks, kus mõlemal poolel on tegelikult teatud määral tegutsemisvabadus olemas. Ja see tegutsemisvabadus on ilmselgelt suurem ranniku lähedal. Seal, kus mõlemal poolel on oma õhukaitse, meremiinid ja kaldalt erinevate relvasüsteemide tugi," rääkis Värk.

Ta lisas, et laevu saadetakse merele reeglina ainult sellepärast, et viia konkreetseid tegevusi ellu, kuid liigseid riske ei võta kumbki pool.

Värk rääkis, et mõlemad pooled kasutavad ära Mustas meres olevaid gaasipuurtorne, mida on Maosaarest kuni Krimmi rannikuni umbes 10 tükki. "Need annavad hea võimaluse mõlemale poole paigutada sinna luurevahendeid ja sealt siis teostada mereolukorra teadlikkust. Küll aga on teada, et nad ei ole püsivalt kummagi poole käes ehk siis nad käivad käest kätte."

Saatejuht küsis, kas ukrainlased on teinud meredroonide vallas revolutsiooni, kuna väidetavalt õnnestus Ukraina armeel meredrooniga tabada Venemaa helikopterit.

"Pealvee ründedroonid on olnud Ukraina jaoks tõepoolest olulised vahendid, aga nende kuvand ja võibolla kasutegur võib olla avalikkuses veidi ületähtsustatud," vastas Värk. "Ukraina ise ütleb, et nad kasutavad meredroone just sellepärast, et neil ei ole teisi vahendeid, neil ei ole midagi panna Venemaa Musta mere laevastiku vastu."

Ta märkis, et 17 suuremast Vene sõjalaevast on Ukraina meredroonid kahjustanud vaid kuute.

"Olenevalt sellest, milline on tsensoorika ja sidevahendid Magura drooni peal, on selle drooni hind siiski kuskil kuni 400 000 eurot, see on üsnagi kulukas vahend," ütles Värk. "Ukrainlastega vesteldes on nad ka väitnud, et näiteks välja saadetud 20 droonist ei pruugi ükski kohale jõuda. Vene Föderatsiooni taktika ja tegevused arenevad pidevalt ja see vastutegevus on midagi sellist, mis muudab siis droonide kasutamise suhteliselt kasutuks."

Värk tõdes, et mere olustik on droonide jaoks keeruline.

"Kui rääkida droonidest tervikuna siis droonindus ja droonivastased meetmed ka merel arenevad meeletu kiirusega. Küll aga on paljud eksperdid ka seda meelt, et droonindus saab olema tõenäoliselt üks täiendav meede ehk siis meresõja tavapärastele vahenditele ja võimekustele. Ehk siis see kindlasti aitab parandada olukorra teadlikkust, tõhustada luuretegevust, aga ei saa olema midagi sellist, mis asendaks tänapäevased allveelaevad, pealveelaevad, raketid, miinid ja sellised vahendid," sõnas Värk.

Saatejuht küsis, kas Eestil on vaja võimekuse tõstmiseks Läänemerel teistsuguseid ja suuremaid laevu

Värk vastas, et kindlasti vaja suuremaid laevu. "Meie tänased võimalused ja vahendid piirduvad miinijahtijate ja patrull-laevadega, mis on ikkagi väga väiksed, mille relvastus on võrdlemisi tagasihoidlik. Ja nende merekindlus ei ole ka kõige suurem. Kõik need kolm juhtumit, mis Läänemeres nüüd kaablitega olid, toimusid tegelikult väga kehvade ilmastikuoludega, kus meie oma laev ei oleks isegi saanud väljas olla," ütles ta.

Mereväe ülem rääkis, et kui liitlaslaevad tulevad, siis hakkavad nad katma tervet Läänemerd. "Ma tõesti loodan, et kui NATO laevad tulevad ja need on suuremad kui meie laevad, see aitab meil täita seda võimelünka, kus meil endal on puudujääk," lisas ta.

Raik: Venemaa võib Transnistrias tekitada humanitaarkatastroofi

Kristi Raik rääkis, et pärast Vene gaasitransiidi peatamist Ukrainas ei ole Euroopa Liidu tarnekindlus ohus. Samas Venemaa-poolne gaasitarnete peatamine Transnistriasse võib kaasa tuua humanitaarkatastroofi, milles Moskva võib proovida süüdistada Ukrainat ja USA-d.

"Ungari ja Slovakkia on need riigid, kes üleüldse on olnud kõige venemeelsemad viimasel ajal ja nüüd nad väljendavad seda ka siis seoses gaasitransiidi peatamisega," märkis Raik. "Muidugi on neil oma majanduse huvid mängus. Nad mingil määral kaotavad sellest, et neil ei ole enam võimalik sama palju odavat Vene gaasi tarbida."

Ta lisas, et Euroopa tarnekindlus ohus ei ole. "Euroopa Liit tervikuna saab kenasti hakkama sellega, et see transiit on lõpetatud ja Venemaa jaoks on see kindlasti väga suur strateegiline kaotus ja arvata võib, et pikaajaline kaotus. Ma ei näe, et siin oleks mingit võimalust lähematel aastatel uuesti gaasitransiiti käima panna."

Moldova jaoks on gaasitransiidi lõppemine palju keerulisem ja raskemate tagajärgedega kui Euroopa Liidu riikide jaoks, märkis ta.

"Venemaa üks strateegiline eesmärk on taastada või tugevdada oma mõju Moldovas ja muidugi hoida enda kontrolli all Transnistria regiooni ja kasutada seda ka edaspidi ühe mõjutushoovana," sõnas Raik. "Aga see läheb nüüd Venemaa jaoks keerulisemaks. Kui see transiit on katkestatud, siis Venemaal on selline üks mõjutamise vahend käest ära võetud, millega ta on suutnud endale osta mõju ka Moldovas tervikuna."

Ta märkis, et Venemaa võib proovida tekitada humanitaarkatastroofi ja süüdistada selles Ukrainat ja USA-d.

"Samas on tekkinud ka konkureeriv narratiiv, mis väidab hoopis seda, et Venemaa peale ei saa loota. Sellised piirkonnad või riigid nagu Transnistria, mis on olnud sõltuvad Venemaast, näevad, et see maksab ennast kätte valusalt," lisas Raik.

Saatejuht küsis, kas Soome tegevus Läänemerel võiks olla eeskujuks hübriidrünnakutega tegelemisel ja kas Euroopal oleks vaja hübriidrünnakutega tegelemiseks süsteemsemat poliitikat.

Raik nõustus, et Soome tegutsemine Estlink 2 merekaabli lõhkunud laeva kinnipidamisel on eeskuju teistele riikidele, kuidas vastavates olukordades võiks tegutseda.

"See näitab ka seda, et kõige olulisemad on ikkagi riikide endi poolt rakendatud meetmed. Hetkel ei ole NATO-l ega Euroopa Liidul sellist valmisolekut, plaani, et midagi taolist süsteemselt laiemalt ette võtta," lisas ta.

Raik märkis, et hübriidrünnakute puhul ei piisa ainult seire ja kohaloleku tugevdamisest, vaid rünnakutele peavad järgnema ka vastumeetmed. "Soome nüüd oma operatsiooniga suutis teha seda. Me näeme, et sellisel hübriidrünnakul on tagajärjed, mis maksavad midagi, need on majanduslikult kahjulikud. Ja see juba iseenesest on mingil määral aitab hoida ära järgnevaid vastavaid rünnakuid," sõnas ta.

Raik tõdes, et NATO kohalolu lisamine Läänemerele on positiivne samm, kuid sellest ei piisa. "Kui tuleb veel vastavaid rünnakuid, siis ikkagi peab see tagajärg olema selline, et sellel on süüdlasele mingi hind. Lisaks sellele, et otsitakse NATO tugevamaid meetmeid, Euroopa Liidu meetmeid, on väga oluline ka see, et Soome ja teised Läänemere riigid ise õpivad sellest, mis Soome nüüd on teinud, ja siis teevad omavahel koostööd, et olla valmis vastavatel puhkudel edaspidi jõuliselt tegutsema."