Erakondadel pole kodakondsuseta inimeste valimisõiguse kohta endiselt üksmeelt
Kuigi põhiseaduse muutmise seadus läbis riigikogus teise lugemise, pole parlamendis esindatud erakondadel jätkuvalt üksmeelt, kas lubada ka kodakondsuseta isikud valima või mitte.
Keskerakond on seisukohal, et valimisreegleid pole vaja muuta.
"Võtta inimestelt ära põhimõtteliselt fundamentaalse õiguse – õiguse osaleda ühiskondlikus elus ja see on üks vähestest võimalustest, mis nendel inimestel üldse on nende passidega – on vale ja see ei sobi demokraatliku õigusriigi printsiipidega," ütles Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev.
Vabariigi aastapäeval peetud kõnes ütles president Alar Karis, et vahetult enne valimisi muudetud valimisreeglid jätavad jälje valimiste usaldusväärsusele ning põhiõiguste piirangud, mida ei toeta veenvad argumendid, kahandavad rahvusvaheliselt Eesti usaldusväärsust õigusriigina ja vähendavad Eesti julgeolekut.
Põhiseaduskomisjoni esimees, Eesti 200 liige Hendrik Johannes Terras ütles presidendi seisukoha kohta, et agressorriikide kodanikelt valimisõiguse võtmisest hakati rääkima juba aasta tagasi.
"Ehk see ei tule uue uudisena. Ma arvan, et eriti sõja ajal on see õigustatud ja maailma geopoliitilist olukorda arvestades on see kõik õigustatud, et enda riigi julgeolekut tagada," ütles ta.
Kuu aja pärast on eelnõu lõpphääletus, kuid üksmeelt pole. Isamaa ja EKRE opositsioonist ning Eesti 200 ja Reformierakond koalitsioonist toetavad varianti, kus kohalikel valimistel saavad valida Eesti kodanikud. Kaks koalitsioonierakonda ei taha minna tülli sotsiaaldemokraatidega, kes tahavad hääleõigust ka halli passi omanikele.
"Et selle eelnõu jaoks on vaja opositsiooni tuge, näitab seda, et me peame otsima laiemat konsensust. Hetkel konsensuse koht on teise koha peal, on selle päikeseloojangu klausli juures," ütles Terras.
Seda nn päikeseloojangu kompromissi, mis tähendaks, et halli passi omanikud kaotavad hääleõiguse hiljem, ei toeta aga sotsiaaldemokraadid ja Isamaa. Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder arvab, et poliitikud suudavad lõpuks üksmeelele jõuda.
"Kui me praegu oleme juba alustanud põhiseaduse muutmise protsessi, siis kui see peaks jääma ühel või teisel põhjusel pooleli või ka et me valiksime selle tee läbi kahe koosseisu põhiseaduse muutmisel, siis see tähendaks seda, et need pinged jääksid aastateks üles," selgitas Seeder.
Kompromissi otsimiseks on aega veel kaks nädalat, sest muudatused tuleb esitada 11. märtsiks.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"