Novembris läbis riigikogus esimese lugemise koalitsioonierakondade väljapakutud eelnõu, mis jätaks lisaks Eesti kodanikele kohalikel valimistel hääleõiguse alles ka NATO ja Euroopa Liidu kodanikele ning kodakondsuseta inimestele. Eesti 200 ja Reformierakond soovisid võtta hääleõiguse ka halli passiga inimestelt, kuid nende kaitseks astusid välja sotsiaaldemokraadid.

Paari kuuga pole jõujooned oluliselt muutunud. Keskerakond on põhimõtteliselt igasuguse valimisõiguse kitsendamise vastu. EKRE jälle on vastu sellisele põhiseaduse muudatusele, mis võtab hääleõiguse küll kolmandate riikide kodanikelt, kuid jätab selle alles kodakondsuseta isikutele. Kahe fraktsiooni peale kokku on neil 18 häält.

See on oluline, sest põhiseaduse kiireloomulise muutmise blokeerimiseks piisab 21 riigikogu saadiku häälest.

"Minu arvutus ja luure on selline, et tegelikult on blokeerivad hääled koos. Mis tähendab seda, et koalitsioon peab otsustama," ütles EKRE esimees Martin Helme.

Eelnõu teine lugemine, kus lõplik sõnastus paika pannakse, saab toimuda kõige varem 20. veebruaril. Sealt edasi tuleb veel kuu aega oodata, et otsustada saaks asja kiireloomulisuse üle ning alles seejärel võib põhiseaduse muutmise lõpphääletusele panna.

Eelnõule muudatusettepanekute tegemiseks on ametlikult aega kuni 20. jaanuarini. Seni on ühise muudatusettepaneku esitanud 23 riigikogu saadikut, kes leiavad, et hääleõiguse peaks jätma ainult Eesti kodanikele. Tänaste ja endiste EKRE saadikute kõrval kirjutasid ettepanekule alla ka Isamaa liikmed.

"Meie selge soov on, et hääleõigus kohalikel valimistel oleks ainult Eestis püsivalt elavatel Eesti Vabariigi kodanikel," sõnas Isamaa fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder.

Ta lisas, et Lissaboni lepingu järgi jääb Euroopa Liidu kodanikele hääleõigus niikuinii alles. Samas ei toeta Isamaa mõtet jätta hääleõigus NATO kodanikele, sest Eestiga sarnaselt mõtlevaid riike on ka väljaspool NATO-t.

Kodakondsuseta isikutele hääleõiguse allesjätmine Isamaale samuti ei meeldi. Samas kui küsida, kas Isamaa on valmis selle pärast põhiseaduse kiireloomulist muutmist blokeerima, otsis Seeder pehmemat sõnastust.

"Kogu see vastutus ja pall on täna peaministri ehk Reformierakonna käes," ütles ta. "Nendel on niivõrd suur esindatus riigikogus, et nemad peavad selle valiku tegema, millise tee nad valivad." Ta viitas, et põhiseadust saaks muuta ka ilma sotsiaaldemokraatide häälteta.

Laanet ja Terras: arutame kodakondsuseta isikutele üleminekuaja andmist

Ehkki Isamaa punaseid jooni ei tõmba, tuleb Reformierakonnal ja Eesti 200-l arvestada, et Martin Helmel võib õigus olla – kui kodakondsuseta isikute hääleõigus eelnõusse alles jääb, võib kogu üritus läbi kukkuda.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige reformierakondlane Kalle Laanet usub, et kodakondsuseta isikutelt võiks hääleõiguse ära võtta.

"Meie kohaliku elu korraldamises on loogiline, et löövad kaasa Eesti Vabariigi kodanikud ja samu väärtushinnanguid kandvad liikmesriikide kodanikud," sõnas Laanet.

Eesti 200 fraktsiooni juht Toomas Uibo kinnitas, et tema erakond on sama meelt. Samas rõhutas ta vajadust arvestada ka sotsiaaldemokraatide sooviga. "Siin ongi see otsustamise koht, et kas parem on varblane peos või tuvi katusel," ütles Uibo, kelle sõnul lähtub Eesti 200 sellest, et koalitsioonipartnerist mööda ei minda. Erakonda ei kõiguta tema sõnul ka risk, et opositsioon võib seadusemuudatuse blokeerida.

"Eks siis, kui hääletamise hetk käes on, saame näha. Aga ma ise tunnetan, et jube raske on kasvõi Isamaal hääletada selle vastu, et võtta agressorriikide kodanikelt hääleõigus ära," rääkis Uibo. "Mina ei suudaks seda ette kujutada, aga poliitikas juhtub igasuguseid asju. Eks siis saab näha."

Kui Toomas Uibo usub, et eelnõu enam põhimõtteliselt muutma ei hakata, siis Kalle Laanet selles nii kindel pole. Tema sõnul arutatakse koalitsioonis erinevaid võimalusi. Kodakondsuseta isikute hääleõiguseta jätmisel võib Laaneti hinnangul siiski perspektiivi olla.

"Küsimus on selles, mis ajahetkest neilt see õigus ära võetakse," kirjeldas Laanet arutelusid. "Ehk kas see on kohe põhiseaduse jõustumise järel või tuleb sinna sisse niinimetatud päikeseloojangu klausel, et mingi aja möödudes kaob neil see õigus ära. Eks see kõik on veel arutelu teema."

Ka põhiseaduskomisjoni juht, Eesti 200 aseesimees Hendrik Terras mainis arutelusid võimaliku üleminekuaja üle. "Ehk 2025. aastal võimaldaks halli passi omanikel hääletada, aga 2029. aastal enam mitte," sõnas Terras.

Ta märkis, et seni on mõttest räägitud peamiselt Reformierakonna saadikutega. Eesti 200 juhatus arutab seda ilmselt teisipäeval. Terras rõhutas, et enne, kui mõttest muudatusettepanek kujuneb, peab selle ka koalitsiooninõukogus läbi arutama. Teiste sõnadega – sotsiaaldemokraatidest üle sõitma ei hakata.

Sotsid loodavad, et kokkulepped peavad

Põhiseaduskomisjonis sotsiaaldemokraate esindav Eduard Odinets loodab, et koalitsioonipartnerid jäävad sügisese kokkuleppe juurde ning kodakondsuseta isikute hääleõigust ei puututa. "Mul on raske ette kujutada, et nüüd see tagasi pööratakse," ütles Odinets.

Nagu öeldud, kukub muudatusettepanekute tähtaeg kahe nädala pärast. Tegelikult ei keela miski eelnõu ka pisut hiljem muuta, sest teise lugemiseni on veel üksjagu aega.

Paistab, et mingisuguse muudatuste paketi esitavad koalitsioonisaadikud niikuinii. Näiteks justiitsministeeriumi hinnangul pole mõtet eelnõusse jätta punkti, mis ütleb, et "kodakondsuseta isikute ja hääleõiguslike välismaalaste valimisnimekirjadesse kandmise tingimused sätestab seadus".

Odinets usub, et enne, kui muudatusettepanekuid sõnastama hakatakse, toimub põhiseaduskomisjonis veel üksjagu kohtumisi. Seni on seal teiste seas ära kuulatud kaitsepolitsei esindajad, riigiõiguse eksperdid, valimiskomisjon ja põhiseaduse assamblee liikmed.

Kalle Laanet usub, et ükskõik, millised muudatusettepanekud eelnõule tehakse, võiks neil olla võimalikult paljude riigikoguliikmete allkirjad. "Sest põhiseaduse muudatus ongi väga laiapõhjaline ja see vajabki väga suurt kaasatust riigikogu liikmete hulgas," sõnas Laanet.

"Kui me põhiseadust muudame, tuleb leida kompromissikoht, mis on võimalikult laia toetusega," ütles ka Hendrik Terras.