"Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettepaneku kohaselt võimaldatakse tulevikus ettevõtjatele, kelle aastane elektri tarbimine on suurem kui üks gigavatt-tund (1GWh), maksta madalamat taastuvenergia tasu," ütles MKM-i ettevõtlusosakonna juhataja Marie Allikmaa ERR-ile.

Eesti elektri ja gaasi süsteemihalduri Elering andmeil moodustab ühest gigavatt-tunnist suurema tarbimisega klientide elektritarbimine umbes poole Eesti aastasest kogutarbimisest.

Seepärast on asjakohane Allikmaa täpsustus, et skeem rakenduks ainult ettevõtetest suurtarbijatele, kes kasutavad energiajuhtimissüsteeme, mis tagavad tõhusa energia tarbimise. "Poleks õige soodustada diferentseeritud tasu määraga elektrienergia raiskamist," rõhutas ta.

Üheks võimaluseks tõendada, et energiajuhtimissüsteem tagab tõhusa energiakasutuse, on sertifitseerida see vastavaks standardi ISO 50001 nõuetele, täpsustas MKM-i pressiesindaja Riina Soobik.

Allikmaa lisas, et madalamate taastuvenergia tasude kehtestamiseks on siiski vajalik ka riigiabi luba Euroopa Komisjonilt ja elektrituru seaduse muutmine. "Euroopa Liidu nõue on, et soodustuse saanud tarbijad peavad maksma vähemalt 20 protsenti maksimummäärast ehk kogu soodustus võib olla maksimaalselt 80 protsenti," selgitas ta. 

Eleringi andmetel on Eestis üle ühe gigavatt-tunnise tarbimisega kliente ligikaudu 800, neist suurema kui kümne gigavatt-tunnise tarbimisega umbes 100 klienti, 5-10 GWh-se tarbimisega samuti 100 klienti ning ülejäänud umbes 600 kliendi tarbimine jääb vahemikku 1-5 GWh.

Allikmaa tunnistas, et soodsam hind tööstustele toob kaasa kõrgema hinna tavatarbijatele, kuid tema kinnitusel ei ole see märkimisväärne.

"Kuus 250 kWh tarbiva ehk võrdlemisi suure kodumajapidamise jaoks kasvaks lähiaastatel diferentseerimise mõjul kuine elektriarve umbes 25 sendi võrra. Samas kui seitsme gigavatt-tunnise aastase tarbimisega ettevõtte, näiteks puidu- või piimatööstuse jaoks tähendaks soodustus umbes 7700 eurot madalamat ja 50 GWh tarbiva suurtettevõtte jaoks koguni 55 000 eurot madalamat arvet. Need on juba summad, mille saaks suunata täiendavateks investeeringuteks," ütles Allikmaa.

"Taastuvenergia tasu puhul on oluline silmas pidada, et tasu suurust sõltub ka sellest, kas meil õnnestub siin hoida ja siia meelitada tööstustarbijaid, sest mida rohkem on tarbijaid, seda soodsam on kõigile hind. Elektri eest makstav hind on kindlasti investeeringute tegemisel oluliseks faktoriks ning need investeeringud aitaksid luua hea palgaga töökohti ning looksid vajaduse uute teenuste järele väljaspoole suuri linnu," lisas MKM-i ettevõtlusosakonna juhataja.

Valitsus arutas eelmisel nädalal võimalusi energiahindade leevendamiseks. Peaminister Kristen Michali sõnul tuleb arutamisele näiteks 100 miljoni euro suurune investeering Eesti Energiale Narva gaasijaama rajamiseks, Kiisa avariielektrijaama turule toomine ja ettevõtetele taastuvenergia tasu kompenseerimine.