Leo Rummel: meretuuleparkide toetamise otsus toob hinnatõusu

Akutehnoloogia areng võimaldab hakata tarbijatel lähiaastatel salvestama oma päikesepaneelide või tuulikutega toodetud elektrit ja kasutada võrguelektrit minimaalselt. Kui tarbimine väheneb, siis kõrged dotatsioonid meretuuleenergiale suurendavad üksnes nende tarbijate kulusid, kes endiselt võrgust elektrit tarbivad, kirjutab Leo Rummel.
Valitsus plaanib juba aprillis korraldada vähempakkumise, et doteerida aastas 2 TWh elektri tootmist uutes maismaatuuleparkides ja 2 TWh uues meretuulepargis. Meretuulikute toodetav elekter on aga tunduvalt kallim kui maismaatuulikute oma. Maismaatuulikute elektri omahind ulatub rahvusvaheliste uuringute järgi 75 euroni megavatt-tunni kohta, meretuulepargi puhul küünib see 140 euroni.
Seega tekib küsimus, miks eelistada kallima tootmishinnaga meretuuleparke, kui sama koguse saaks tuua turule tunduvalt odavamalt maismaalt.
Miks meretuuleparki eelistatakse?
Valitsus põhjendab meretuulepargi toetamist vajadusega saavutada taastuvelektri eesmärgid 2030. aastaks. Ometi seatakse meretuulepargi valmimise tähtajaks alles 2033. aasta lõpp. Kui meretuulepargi ehitamine niikuinii sedavõrd kaua aega võtab, võiks sama ajaperspektiiviga kavandada hoopis suurema hulga maismaatuuleparke.
Eesti meretuuleparkide arendajad on juba öelnud, et ei pruugi olla sel aastal valmis oksjonil osalema. Eestis on piisavalt sobilikke alasid, kuhu on võimalik tuulikuid püstitada. Uuringute järgi on maismaatuulikute potentsiaal palju suurem, kui on saja protsendi taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks vajalik.
Kas elektri tarbimine kasvab või hoopis väheneb?
Eleringi prognoosi järgi tõuseb 2030. aastaks elektritarbimine Eestis 10,5 TWh-ni. Tegelikkuses on tarbimine viimastel aastatel hoopis langenud 2021. aasta 8,4 TWh pealt 2024. aastaks 7,9 TWh-ni.
Kindlasti on olnud oma roll ka majanduslangusel, kuid kui eeldada, et elektritarbimine kahaneb sama tempoga edasi, siis on 2030. aastal see hoopis 7,1 TWh ja vajadust täiendavate tuuleparkide järele ei olegi. Põhjuseid on mitu: energiamahukad ettevõtted vähendavad tootmist, tarbijad paigaldavad järjest rohkem päikesepaneele ning kasutavad energiatõhusamaid seadmeid.
Akutehnoloogia areng võimaldab hakata tarbijatel lähiaastatel salvestama oma päikesepaneelide või tuulikutega toodetud elektrit ja kasutada võrguelektrit minimaalselt. Kui tarbimine väheneb, siis kõrged dotatsioonid meretuuleenergiale suurendavad üksnes nende tarbijate kulusid, kes endiselt võrgust elektrit tarbivad.
Kulusid kannavad peamiselt väiksemad tarbijad
Meretuulepargis toodetud elektrienergia omahind on usaldusväärsete uuringute järgi Eesti turuhinnast, mis eelmisel aastal oli keskmiselt 87 eurot megavatt-tunni kohta, oluliselt kõrgem. Valitsuse plaan on lubada maksta meretuuleparkides toodetud elektrile 20 aasta jooksul kuni 65 eurot megavatt-tunni kohta turuhinnale lisaks.
See kaks miljardit eurot ületav summa makstaks tarbijatelt kogutud taastuvenergia tasudest. Praegu kannavad seda koormust kõik tarbijad, kuid peatselt soovib riik suurtootjad taastuvenergia tasust 80 protsendi ulatuses vabastada. See tähendab, et väikeettevõtjad ja kodutarbijad peaksid tulevikus suurema osa dotatsioonidest kinni maksma. Selle tulemusel muutub taastuvenergia tasu selle maksjatele veelgi koormavamaks.
Elektri turuhind langeb oluliselt vähem, kui kasvab taastuvenergia tasu, sest asume ühisel elektriturul koos teiste riikidega. Kasu saavad ka Läti, Leedu ja Soome tarbijad, kuid kulud maksavad täielikult kinni eestlased.
Maismaatuulikute toetamine on parem
Meretuulepargi asemel võiks juhul, kui Eesti elektritarbimine kasvab, täiendava vähempakkumise korraldada maismaatuuleparkidele, lihtsalt teha seda järgmiste aastate jooksul ja valmimise tähtaeg seada hilisemaks, et oleks võimalik vajalikud planeeringud ära menetleda. Selle tulemusel oleks tagatud odavam taastuvenergia, mis ei suurendaks lõpptarbijate arveid nii palju kui meretuulepark.
Kui eesmärk on tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet ja tagada taskukohane elekter ka vähem kindlustatud tarbijatele, tuleb eelistada maismaatuuleparkide rajamist. Seetõttu soovitan valitsusel ümber mõelda ja 2033. aastal valmima kavandatud meretuulepargi asemel toetada täiendavaid maismaatuuleparke.
Elektritarbimise prognooside asemel tasub lähtuda Eesti elektritarbimisest oksjoni läbiviimise hetkel, sest viimastel aastatel on Eesti elektritarbimine prognoositud kasvu asemel hoopis kahanenud. Nii välditakse tarbijatele kaasnevat hinnatõusu ning tagatakse taskukohane taastuvenergia tootmine. Lisaks jäävad ära ka merre rajatud taristuga seotud riskid.
Kasutatud allikad
- Koalitsiooni kokkulepe: 2+2 tuuleenergia vähempakkumine ja toetus elektrisalvestile
- Kliimaministeerium algatas seadusemuudatused meretuuleenergia arendamise toetamiseks
- Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine
- Eesti elektrivarustuskindluse aruanne
- Elering Live. Tarbimine ja tootmine
- Mõne aasta pärast tuleb kõigile uutele majadele paigaldada päikesepaneelid
- Projected Costs of Generating Electricity
- Levelised cost of electricity
- Firmade taastuvenergia tasu kärbe võiks puudutada kuni poolt Eesti elektritarbimisest
- Tuuleparkide arendajad peavad taastuvenergia eesmärke aastaks 2030 optimistlikeks
Toimetaja: Kaupo Meiel