Oluline reedel, 10. jaanuaril kell 20.41:

- Ukraina ründas taas sihtmärke Venemaa Leningradi oblastis;

- Ukraina esitles Ramsteinis alanud aasta sõjalist strateegiat;

- Spiegel: Scholz blokeeris Ukrainale täiendava sõjalise abi andmise;

- Venemaa loob Ukraina rindel mootorrattaüksused;

- Zelenski kinnitusel oli Ramsteini kohtumine edukas;

- Zelenski sõnul suhtuvad britid positiivselt rahuvalvemissiooni;

- Norra annab Ukrainale sel aastal kahe miljardi euro eest sõjalist abi;

Ukraina andis täppislöögi Donetski oblastis asuva Vene komandopunkti pihta

Ukraina relvajõudude peastaap teatas reedel, et riigi väed andsid täppislöögi Donetski oblastis asuva Vene komandopunkti pihta. 

Ukraina armee teatas sotsiaalmeedias, et löök oli suunatud Vene 3. armeekorpuse vastu. Rünnak toimus Svitlodarskis, mis asub Bahmutist umbes 30 kilomeetri kaugusel. Vene väed okupeerisid Svitlodarski 2022. aasta mais. 

Peastaap ei täpsustanud, millist relva rünnakus kasutati. Ukraina toodab ise rakette ja droone, aga kasutab ka läänest saadud relvi, nagu Storm Shadow ja ATACMS-i raketid, vahendas The Kyiv Independent. 

Tegemist on teise sellise rünnakuga viimase nädala jooksul. 8. jaanuaril teatas peastaap, et Ukraina väed andsid täppislöögi Vene komandopuntki pihta, mis asus Donetski oblastis asuvas Hartsõskis. Ukraina annab täppislööke ka Kurskis asuvate Vene vägede pihta. 

Allikad: ukrainlased tabasid Doni-äärse Rostovi lähedal moona- ja drooniladu

Ukraina julgeolekuteenistuse SBU droonid ja rakett Neptun tabasid ööl vastu reedet Venemaal Doni-äärse Rostovi linna lääneservas Tšaltõri küla lähedal laskemoona- ja luuredroonide ladu, teatas rünnakuga kursis olev luureteenistuse allikas Interfaxile.

"SBU tabas koos Ukraina mereväega äärmiselt tähtsat sihtmärki - rongi luuredroonidega, millega korrigeeritakse vaenlase rünnakuid Ukraina linnadele ja rindejoonele. Nüüd jääb neid Vene "linnukesi" taevas vähemaks. Töö sõjaliste objektide kallal vaenlase liinide taga jätkub," ütles agentuuri allikas.

Rostovi oblasti kuberner Juri Slussar ütles, et Ukraina ründas öösel ning õhutõrje hävitas Tšaltõri lähedal 16 drooni.

"Krõmi külas kustutati ühe tootmisettevõtte territooriumil tulekahju," lisas ta.

Ukraina ründas taas sihtmärke Venemaa Leningradi oblastis

Ukraina korraldas taas õhurünnakuid Venemaal, süüdates Leningradi oblastis Gattšinas asuva keemiatehase ning Rostovi oblastis tegutseva tööstusettevõtte.

Vene sotsiaalmeediakanalid teatasid reede hommikul Peterburist lõunas asuvas Gatttšinas kõlanud plahvatustest ja tulekahjust sealses tööstuspiirkonnas. Väljaande charter97.org andmeil süttis seal atsetoonitehas, teistel andmetel paikneb seal ka lennukiremonditehas ning muud elektroonika- ja masinaehituskäitised.

Sotsiaalmeedia teadete kohaselt puhkes tulekahju linnas Industrialnaja tänaval, sellele eelnesid plahvatused ning hiljem tõusis taevasse suits, mida oli näha kilomeetrite kauguselt.

Hiljem teatas oblasti päästeamet, et tööstuspiirkonnas põleb hoone pindalaga 1600 ruutmeetrit. Kohalike teatel võis toimuda ka mürgiste ainete õhkupaiskumine.

https://t.co/lP5PCM5Mix

— the (@Kashketua) January 10, 2025

Viimati ründas Ukraina Eesti piiri taga asuvat Leningradi oblastit ööl vastu laupäeva, kui sihtmärgiks oli Ust-Luga sadam.

Väljaanne Mediazona vahendas Vene kaitseministeeriumi teadet, et riigi kuues oblastis võttis õhukaitse alla 40 Ukraina drooni, neist 16 Rostovi, neli Kurski ja Voroneži oblastis, kolm Brjanski oblastis, kaks Krasnodari krais, ühe Belgorodi oblastis ning veel kümme Aasovi mere piirkonnas.

Rostovi oblastis sai siiski tabamuse tööstusettevõte, kus puhkes 2000 ruutmeetril tulekahju, mis hommikuks siiski kustutati. Väidetavalt põles tehas, kus valmistatakse põrandakatteid.

Ukraina esitles Ramsteinis alanud aasta sõjalist strateegiat

Ukraina esitles neljapäeval Saksamaal Ramsteini lennubaasis toimunud Ukraina kaitse kontaktrühma koosolekul oma sõjalist strateegiat 2025. aastaks esitleti, mis näeb ette rindejoone stabiliseerimise ja Ukraina kaitsevõime tugevdamise, ütles Ukraina kaitseminister Rustem Umerov.

"Kohtumisel tutvustasime oma strateegiat, mis põhineb neljal peamisel prioriteedil: Ukraina kaitsevõime tugevdamine ja asümmeetriline reaktsioon agressori püüdlustele; skaalal," kirjutas Umerov reede hommikul sotsiaalmeediakanalis Telegram. 

Spiegel: Scholz blokeeris Ukrainale täiendava sõjalise abi andmise

Saksamaa valitsuses puhkes tüli, kus ühel pool on Ukrainale uut miljardite eurode väärtuses abipaketti anda soovivad kaitseminister Boris Pistorius ja välisminister Annalena Baerbock ning teisel pool kantsler Olaf Scholz, kes on otsuse blokeerinud, kirjutas väljaanne Der Spiegel.

"Kaitseminister Boris Pistorius soovib enne 23. veebruaril toimuvaid föderaalvalimisi mobiliseerida umbes kolme miljardi euro suuruse lisaeelarve Ukraina kiireloomulisteks relvatarneteks. Olaf Scholzi büroo aga aeglustab uue sõjalise abi andmise plaane," seisab Der Spiegeli artiklis.

Spiegel märgib, et abipaketi üle on kulisside taga juba nädalaid võitlust peetud. Välisministeerium ja kaitseministeerium alustasid Ukrainale uue abipaketi koostamist juba pärast võimukoalitsiooni kokkuvarisemist 2024. aasta novembris. Ukraina kaitseministeeriumi sõjaväeeksperdid esitasid nimekirja hädasti vajaminevatest relvasüsteemidest, mille hulgas on kolm lisaõhutõrjepatareid IRIS-T koos laskemoonaga, raketid Patriot, kümme liikursuurtükki, suurtükimürsud jne.

Mõlema ministeeriumi idee oli, et valitsus küsiks parlamendi eelarvekomisjonilt enne uusi valimisi eelarvest lisaeraldisi artikli 60 alt, mis näeb ette vahendid planeerimata kuludeks. Saksamaa valitsus on seda hooba juba varem kasutanud Ukrainale lisaabi mobiliseerimiseks. Baerbocki ja Pistoriuse seisukohalt saadaks see Ukrainale olulise signaali, et Saksamaa relvaabi ei peatu.

Põhjendades eelarveväliste kulude taotlust, väidavad kaks ministeeriumi, et Ukraina kiireloomulisi vajadusi ei olnud varasemas planeerimises ette nähtud. Samal ajal on Venemaa edasiliikumine rindel märkimisväärselt kiirenenud ja Ukraina olukord oluliste kaitsepositsioonide kaotamise tõttu viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Lisaks jääb pärast Donald Trumpi presidendiks saamist ebaselgeks Ameerika Ühendriikide edasine abi Ukrainale.

Väljaanne kirjutab, et aasta lõpus tabas plaane tagasilöök, kuna kantsleri ametkond andis mõlemale ministeeriumile mitteametlikult märku, et ei toeta lisaeelarve ideed. Veto on põhjendatud sellega, et lahkuv valitsus ei taha tulevast valitsust selliste kulude lubamisega fakti ette seada, märkis Der Spiegel.

"Lisaks ei näe Scholzi büroo vajadust kiireloomuliste meetmete järele. Märgitakse, et Ukrainal on selleks aastaks Saksamaalt veel piisavalt vahendeid saada," öeldakse artiklis.

Teatavasti oli Saksamaa 2025. aasta eelarveprojektis Ukrainale sõjaliseks abiks ette nähtud ligikaudu neli miljardit eurot, mis on umbes pool 2024. aastaks kavandatud summast. Berliinis panustatakse peamiselt G7 poolt Ukrainale heaks kiidetud 50 miljardi dollari suurusele laenule, mis on tagatud külmutatud Venemaa riigivaradest saadud tuluga.

Saksamaal toimuvad 23. veebruaril ennetähtaegsed valimised.

Venemaa loob Ukraina rindel mootorrattaüksused

Vene relvajõud on oma agressioonisõjas Ukrainas võtnud kasutusele mootorrattad, millega toimetatakse rindele varustust ja sõjaväelasi.

"Sõjalise erioperatsiooni (Ukraina sõja – toim.) tsoonis kasutatakse aktiivselt motoriseeritud rühmi, mille loomise tingis mototehnika hea liikuvus ja suutlikkus märkamata jääda. 51. kaardiväe üldarmee 5. eraldiseisva motoriseeritud laskurbrigaadi motorühm loodi 2024. aasta suvel," öeldakse Venemaa kaitseministeeriumi sõnumis.

Seal on märgitud, et mootorratastega toimetatakse Kurahhoves ja teistel rindelõikudel lahinguid pidavatele üksustele varustust: toitu, vett, sidevahendeid ja laskemoona.

"Samuti võimaldab mootorrataste kasutamine ohutumat ja kiiremat personali rotatsiooni, haavatute evakueerimist ja ründeüksuste sõjaväelaste transportimist lahingülesannete täitmiseks," teatas osakond.

Sõjaväe hinnangul on mootorratastel eelis muu sõjatehnika ees ka tänu nende kitsastele rehvidele, mis vähendavad miinile otsa sõitmise tõenäosust ja on erinevalt autodest maastikul hea läbivusega. Mootorrataste väiksus võimaldab nendega kiiresti liikuda, et mitte sattuda suurtükiväe sihtmärgiks.

"Korraliku väljaõppega mootorrattur saab eesliinidele tuua suure lasti. Seejuures eristab mootorratta suur kiirus ja manööverdusvõime seda näiteks ATV-st, mis on küll maastikul väge hea läbivusega ja suure kandevõimega, kuid metsastel aladel üsna aeglane ja kohmakas," märkis Vene kaitseministeerium.

Zelenski kinnitusel oli Ramsteini kohtumine edukas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval pärast Ramsteini foorumit, et peab kohtumist edukaks, kuna tema riigile anti lubadusi veel kahe miljardi dollari ulatuses relvaabi saamiseks.

"Tahaksin tänada kõiki partnereid ehk enam kui 50 riiki. Meil oli täna väga hea kohtumine ja väga head tulemused – uued abipaketid kahe miljardi dollari väärtuses Ukraina toetuseks," rääkis Zelenski pärast Saksamaal Ramsteinis peetud Ukraina kaitsekontaktrühma kohtumist.

Presidendi sõnul tugevdab see kõik Ukrainat.

"Mul on väga hea meel, et nii paljud riigid kohe liitusid. Nad seisavad meiega. Täna kinnitati strateegia aastaks 2025+. Mõistame, et meie armeed tugevdatakse kõigi nende relvade, kõigi nende pakettidega," jätkas Ukraina president, kes sõitis Saksamaalt edasi Itaaliasse, kus ta kohtus peaminister Giorgia Meloniga.

Zelenski kinnitas ka, et kohtumisel ei tõstatatud küsimust, kas Ramsteini formaati pikendatakse.

"Kuna kõik saavad aru, et järgmine kohtumine on veebruaris, siis on kõik selles juba kokku leppinud. See platvorm, kus kohtub nii suur hulk riike, on meie jaoks väga oluline. On oluline, et see oma tööd jätkaks," rõhutas riigipea.

Zelenski sõnul pole küsimus nimetuses – peaasi, et seal tehakse Ukraina toetamiseks olulisi otsuseid.

Ramsteini kohtumise oluliste tulemustena nimetas president veel täiendavate õhutõrjesüsteemide tagatud tarneid.

"Meil on kinnitus, meil on toetus. Mitte kõik 19 vajaminevat süsteemi ütlen ausalt, aga on päris tõsine hulk süsteeme, mille partnerid on taganud," sõnas riigipea.

Zelenski on varem öelnud, et puudu on 19 õhutõrjekompleksi Patriot, et taevas Vene rakettide eest täielikult sulgeda.

"Töötame selle nimel, et süsteemid kiiremini kohale jõuaksid," sõnas Zelenskõi.

Neljapäeval toimus Saksamaal Ameerika sõjaväebaasis Ramsteinis 25. Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumine USA juhtimisel, kus osales 50 riigi sõjaväelinekaitsevaldkonna juhid, Ukraina president, NATO peasekretär ja teised liidrid.

Zelenski sõnul suhtuvad britid positiivselt rahuvalvemissiooni

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul suhtub Ühendkuningriigi juhtkond positiivselt võimalikku osalemisesse Ukraina rahuvalvemissioonis, ütles riigipea Itaalias ajakirjanikele, kui kommenteeris Ramsteini formaadis Ukraina kaitsekontaktrühma kohtumise tulemusi.

"Rahuvalvealgatus võib saada osaks Ukraina julgeolekugarantiidest. Mõne üksiku riigi kontingendist muidugi ei piisa. Usun, et sellest ei piisa, aga tõsiasi, et see võib olla Ukraina tulevaste julgeolekugarantiide tõsine komponent, seda küll. Selle algatuse käivitas (Prantsuse president - toim.) Emmanuel Macron. Britid on positiivselt meelestatud, kuid ma arutan seda üksikasjalikult Ühendkuningriigi peaministriga meie kohtumisel, kui ta külastab Ukrainat," rääkis Zelenski.

"Ukraina ja Ühendkuningriigi vahel on juba [tehtud] väga tõsiseid otsuseid," jätkas riigipea lubades nende üksikasjadest hiljem teatada.

"Loomulikult on garantiid, mida me usaldame, NATO liikmeks saamine, kuid teel allianssi on meil vaja julgeolekugarantiisid nii Ameerika Ühendriikidelt kui ka Euroopa kolleegidelt," seletas president.

Zelenski on varem öelnud, et toetab Prantsusmaa presidendi Macroni algatust paigutada Ukraina territooriumile rahuvalvekontingent, kuid selle elluviimiseks on vaja tõhusaid mehhanisme.

Saksamaalt Ramsteinist suundus Zelenski edasi Rooma, kus kohtus juba Itaalia peaministri Giorgia Meloniga.

Meloni on Ukraina kindel toetaja võitluses Venemaa vastu, kuid samas poliitiline liitlane ka USA valitud presidendile Donald Trumpile, kes kritiseerib Ühendriikide abi Kiievile ja lubab sõjale kiirelt lõpu teha.

Zelenski osales neljapäeval umbes 50 riiki ühendaval Ukraina toetajate kohtumisel USA õhuväebaasis Ramsteinis. See oli viimane taoline kohtumine enne Trumpi ametisseastumist 20. jaanuaril.

Norra annab Ukrainale sel aastal kahe miljardi euro eest sõjalist abi

Norra annab sel aastal Ukrainale oma ajaloo suurima sõjalise abipaketi, mille maht ulatub üle kahe miljardi euro, teatas neljapäeval sotsiaalmeedias Ukraina kaitseminister Rustem Umerov.

"Ramsteini kohtumise raames kohtusin Norra kaitseministri Bjørn Arild Gramiga. 2025. aastal eraldab Norra Ukrainale oma ajaloo suurima sõjalise abi paketi ehk üle kahe miljardi euro. Need lepingud tõstavad meie koostöö kõrgele ja uuele tasemele," rõhutas minister.

Umerovi sõnul arutas ta Gramiga kohtumisel läbi prioriteetsed valdkonnad selle abi kasutamiseks. 

"Erilist tähelepanu pöörasime vestluses ka õhutõrjesüsteemide tugevdamise küsimusele ehk kriitilisele valdkonnale, kus loodame Norra toetusele," lisas Ukraina kaitseministeeriumi juht.

Nagu Umerov märkis, siis jätkab Norra lisaks investeerimist Ukraina kaitsetööstuskompleksi ja ühisprojektidesse, mille hulgas eelkõige laskemoona tootmisesse.

Kohtumisel arutasid Umerov ja Gram ka uut koostöömehhanismi ehk nii-öelda Norra mudelit, mis täiendab juba edukat Taani mudelit ja suurendab Ukraina kaitsevõimet.

"Norra on üks riikidest, mis mitte ainult ei paku lahinguväljal tuge, vaid soodustab ka Euroopa rahvaste ühinemist, et toetada meie riiki," rõhutas Umerov ja tänas ka Grami Norra juhtimise eest niinimetatud mereväekoalitsioonis ja olulise panuse eest Ukraina toetamisse.

Gram teatas neljapäeval Saksamaa Ramsteini õhuväebaasis toimunud kohtumisel, et Norra eraldas Ukrainale droonide ostmiseks 700 miljonit Norra krooni ehk ligi 61,3 miljonit dollarit.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1830 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 804 930 (võrdlus eelmise päevaga +1830);

- tankid 9741 (+10);

- jalaväe lahingumasinad 20 253 (+32);

- suurtükisüsteemid 21 789 (+24);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1260 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1041 (+3);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 21 884 (+71);

- tiibraketid 3017 (+3);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 33 473 (+86);

- eritehnika 3689 (+3).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.