Kolonel: sel aastal on Ukrainal vaja rindejoone stabiliseerumist
Alanud aasta tuleb Ukraina jaoks kindlasti sama raske nagu eelnevad sõjaaastad ning Kiievi eesmärgiks võiks olla rindejoone stabiliseerumine, ütles diviisi staabiülem kolonel Janno Märk.
"Kui seada võib-olla eesmärke 2025. aastaks, siis Ukraina vajab kindlasti rinde stabiliseerimist. Teiseks, ta vajab oma väeloomet ja võimeloomet, sealhulgas eelkõige Ukraina enda kaitsetööstuse ja võimete arendamist, mida nad on ka demonstreerinud. Erinevad pikamaavõimeid on ukrainlased juba suutnud arendada ja edukalt ka süvaoperatsioone, täppislööke viinud läbi nii Venemaa territooriumil kui ka Mustamere akvatooriumis," rääkis kolonel Janno Märk "Ukraina stuudios".
Materiaalse poole pealt on Ukrainal vaja ennekõike tugevdada õhukaitset.
"Kui rääkida, mida Ukraina siit edasi minnes vajab, siis ta vajab eelkõige õhukaitse tugevdamist, et vähendada rünnakuid tsiviiltaristule ja energiataristule, tsiviilelanikkonnale. Ta vajab droonide võimekuse täiendamist, laiendamist, vajab laskemoona. Ja ma ütleks, et Ukraina vajab olulisel määral varuosi erinevatele süsteemidele, mis on juba rindel pikka aega olnud, ka lääne doonorite abi antud vahendite osas," loetles Märk.
Lisaks tuleb Märgi hinnangul jätkata pingutisi diplomaatilisel ja majanduslikul rindel, et takistada Venemaal väeloomet ja enda kaitsevõime arendamist.
Venemaal on jätkuvalt taktikaline initsiatiiv nagu kogu eelmisel aastal
Viimase nädala jooksul on Venemaa relvajõud hoidnud jätkuvalt sõjaväljal taktikalist initsiatiivi nagu nad on teinud pea kogu eelmise aasta, ütles kolonel Janno Märk.
"Pärast pühadeperioodi teatud ümberformeerimisi on taastunud ka rünnakute intensiivsus, olles viimastel nädalatel orienteeruvalt 170 kuni 180 rünnakut ööpäevas. Tegevuste raskuskese on jätkuvalt Pokrovski ja Kurahhove suunal, kus Vene Föderatsiooni relvajõud ei ole oma taktikat muutnud, vaid jätkavad peamiselt jalaväerünnakutega. See on toonud neile kaasa massiivseid kaotuseid, kuid samal ajal terves sektoris ka aeglase edenemise," selgitas Märk viimaseid arenguid.
Tema kinnitusel püsib samas ka Ukraina organiseeritud kaitse. "Iga ruutkilomeetri hõivamine Ukraina territooriumil maksab agressorile vähemalt 100 inimelu," selgitas kolonel.
Märgi sõnul edeneb Venemaa, kuna tal on ülekaal nii elavjõus kui ka laskemoonas, eelkõige pikamaa laskemoonas. Lisaks ei ole Ukraina leidnud head vastumeedet Venemaa liugpommidele.
Märk ütles, et isegi kui Pokrovsk peaks langema, ei tähenda see tingimata kogu Donbassi rindejoone kokkukukkumist.
"Ma arvan, et Ukraina relvajõud on demonstreerinud seda ka varem, et teatud sõlmpunktidest eemaldumine ei ole põhjustanud kogu rinde kokkukukkumist. Oli Vuhledar mõni kuu tagasi ja sama on kindlasti ka Pokrovskiga. Tõepoolest, Pokrovsk on küll logistiliselt oluline sõlmpunkt nii maanteede kui ka raudtee sõlmpunkt, kuid isegi kui see tuleks maha jätta, siis Ukraina relvajõud on kindlasti võimelised oma kaitset edasi organiseerima," selgitas ta.
Ukraina alustas eelmisel nädalal Venemaal Kurski suunal vasturünnakuid, kuid Märgi hinnangul ei ole Ukraina eesmärk seal palju territooriumi juurde hõivata.
"Pigem on tegemist vasturünnakute või reididega, et vastase teatud potentsiaalset tegevust kas ennetada või neutraliseerida. Ehk siis sellised vasturünnakud ja reidid on tavapärane osa kaitsetegevustest, ma ütleksin," rääkis ta.
"Ja kui Kurskist laiemas kontekstis rääkida, siis minu hinnangul on see samm ennast õigustanud. Ehk suuremas plaanis on see nõudnud Vene Föderatsioonilt üsna suure väekontingendi grupeerimist selles piirkonnas, mis võttis kuid aega. Sellega on kindlasti survet alandatud teistes sektorites, eelkõige Donbassis. Ja kui peaks jõutama 2025. aasta jooksul mingil kujul diplomaatilistesse läbirääkimistesse, siis selle territooriumi hõivamine kindlasti loob tugevamad positsioonid ukrainlaste jaoks läbirääkimisteks," lisas Märk.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Epp Ehand