Oluline laupäeval, 4. jaanuaril kell 22.10:

- Zelenski: Venemaa ja Põhja-Korea kandsid Kurskis suuri kaotusi;

- Venemaa teatas, et lasi alla kaheksa USA-lt Ukrainale tarnitud raketti ATACMS ;

- Ukraina ründas Peterburi regiooni ja Ust-Luga sadamat;

- Meduza: Vene väed muutsid detsembris oma taktikat;

- Blinken: Hiina võis Venemaad veenda loobuma tuumarelva kasutamisest;

- Ukraina relvastusse on jõudmas Prantsuse hävitajad Mirage;

- Kirby: Ukraina võib saada lähipäevil veel ühe USA julgeolekuabi paketi; 

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1510 sõdurit.

Zelenski: Venemaa ja Põhja-Korea kandsid Kurskis suuri kaotusi

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul kandsid Venemaa ja Põhja-Korea sõdurid Venemaal Kurski oblastis viimastel päevadel suuri kaotusi.

"Eilsetes ja tänastes lahingutes Kurski oblastis kõigest ühe küla – Mahhnovka – lähistel kaotas Vene armee kuni pataljoni jagu Põhja-Korea jalaväelasi ja Vene dessantväelasi," ütles Zelenski oma igaõhtuses ülevaates, viidates Ukraina kõrgelt komandörilt saadud infole.

"See on märkimisväärne," lisas ta, samas detaile täpsustamata.

Pataljoni suurus võib olla erinev, kuid enamasti kuulub sellesse mitusada sõjaväelast.

Venemaa teatas, et lasi alla kaheksa USA-lt Ukrainale tarnitud raketti ATACMS

Venemaa teatas laupäeval, et tulistas alla kaheksa Ukrainale USA-st tarnitud raketti ATACMS.

"Õhutõrjesüsteemid tulistasid alla kaheksa USA-s toodetud raketti ATACMS ja 72 drooni," teatasid Vene kaitsejõud uudisteagentuuridele, täpsustamata, kas hukkunuid või kahjustusi on.

Venemaa lubas anda selle eest Ukrainale vastuse.

"Ukraina territooriumilt tehti 3. jaanuaril katse teha raketirünnak Belgorodi oblastile, kasutades selleks USA-s toodetud ATACMS-i operatiiv-taktikalisi rakette," teatas Vene kaitseministeerium.

"Need sammud Kiievi režiimi poolt, keda toetavad Lääne eestkostjad, saavad vastuse," lisas ministeerium, väites, et kõik raketid tulistati alla.

Varem on Moskva ähvardanud, et nende rakettide kasutamisele järgneks hüperhelikiirusega ballistiliste rakettide rünnak Kiievi kesklinnale. 

USA ametist lahkuv president Joe Biden andis eelmisel aastal Ukrainale loa kasutada Venemaa vastu 300-kilomeetrise laskeulatusega relvi. Kreml nimetas seda sammu tõsiseks eskalatsiooniks.

AFP analüüsi kohaselt on Moskva Ukrainas 2024. aastal peaaegu 4000 ruutkilomeetri võrra edasi liikunud, samal ajal kui Ukraina armee võitleb kroonilise elavjõu puuduse ja kurnatusega.

Laupäeval tappis Venemaa rünnak Harkivi oblastis asuvale külale 74-aastase mehe, ütles kohalik kuberner Oleh Sõnehubov.

Venemaa lubas laupäeval anda vastuse Ukraina rünnakule Belgorodi oblastile USA tarnitud ATACMS-i rakettidega.

USA ametist lahkuv president Joe Biden andis eelmisel aastal Ukrainale loa kasutada Venemaa vastu 300-kilomeetrise laskeulatusega relvi. Kreml nimetas seda sammu tõsiseks eskalatsiooniks.

Ukraina ründas Peterburi regiooni ja Ust-Luga sadamat

Ukraina korraldas ööl vastu laupäeva droonirünnaku Eesti piiri tagustele Venemaa regioonidele, rünnaku alla jäi ka Ust-Luga sadam.

Vene võimud teatasid laupäeva hommikul, et Peterburi Pulkovo lennuvälja töö on ajutiselt peatatud.

"Tsiviillendude turvalisuse tagamiseks kehtestati täna kell 7.45 Pulkovo lennuväljal ajutised piirangud. Lennujaam ei võta ajutiselt vastu ega saada ka välja lendusid," teatas Venemaa lennundusamet Rosaviatsija laupäeva hommikul.

Mõni tund hiljem teatas Rosaviatsija, et piirang on maha võetud.

Sotsiaalmeedias levisid teated ka droonist Ust-Luga kütuseterminali juures, kusjuures teates öeldi, et sadama töötajad evakueeriti. Hiljem teatas Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko veel kahe drooni allatulistamisest Luga piirkonnas.

Laupäeva lõunal ütles Drozdenko, et õhutõrje võttis Leningradi oblasti kohal ühe päevaga alla neli drooni. "4. jaanuari öö ja hommik püstitasid Leningradi oblasti territooriumil hävitatud droonide arvu rekordi," kirjutas Drozdenko oma Telegrami kanalis. Tema sõnul kasutati droonide kahjutuks tegemiseks nii elektroonilisi vahendeid kui ka väikerelvi. Inimeste vigastusi ega muid kahjustusi droonid tema kinnitusel ei põhjustanud.

Infoväljaanne Astra sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram kirjutas, et Ukraina droonirünnakute sihtmärk oli Ust-Luga sadam ja ettevõtte Novatrans terminal selles. Esialgsetel andmetel purunesid rünnakus vähemalt ühe hoone aknad, märkis Astra.

Sotsiaalmeediasse postitati ka üks video, kus väidetavalt on näha, kuidas sadamas toimub droonirünnaku järel plahvatus.

A video circulating on Russian Telegram channels reportedly shows the drone strike on Ust-Luga seaport. Though the local authorities claimed that all drones were shot down, z-bloggers allege that one of them hit the target - the port's oil terminal. https://t.co/dKdZqg5BQr pic.twitter.com/HcJaLRO622

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) January 4, 2025

Ukraina droonirünnakutest teatasid ka Vene võimud, kuid tavapäraselt kinnitati, et kõik droonid tulistas õhukaitse alla.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Brjanski oblasti territooriumi kohal hävitati 10 drooni,  Smolenski oblasti territooriumil kolm ning Belgorodi, Pihkva ja Leningradi oblasti territooriumil igaühes üks droon.

Brjanski oblasti kuberner Aleksander Bogomaz täpsustas, et tegemist oli lennuki-tüüpi droonidega ning kahjustusi ega inimohvreid väidetavalt ei olnud.

Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko kirjutas, et droon avastati ja hävitati Luga lahe piirkonnas. Ka tema väitis, et purustusi ega inimohvreid ei olnud.

Smolenski oblasti kuberner Vassili Anohhin kirjutas, et droonid tulistati väidetavalt alla Safonovski ja Eršitši rajoonis ning need ei põhjustanud kahjustusi.

Vene-Ukraina sõda kajastavad telegrammikanalid viitavad, et Smolenski oblastis võib rünnaku sihtmärgiks olla ettevõte Avangard JSC, kus toodetakse massiliselt transpordi- ja stardikonteinereid ning tahkekütuse rakettmootorite korpuseid.

Pihkva oblasti kuberner Mihhail Vedernikov ei öelnud droonirünnaku kohta midagi ning Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov kirjutas väidetavast õhusihtmärkide allatulistamisest Prohhorovski oblasti kohal.

Meduza: Vene väed muutsid detsembris oma taktikat

Vene relvajõud muutsid detsembris oma taktikat lahinguväljal, mis tõi aga kaasa suured kaotuseid, sealhulgas tehnika senisest sagedasema hävinemise.

Meduza kirjelduse kohaselt kasutavad Vene väed nüüd oma pealetungides väikeste jalaväerühmade rünnakute asemel jalaväe lahingumasinate, soomustransportööride ja soomustatud veokite kolonne, millega jalaväelased otse vaenlase positsioonidele viiakse.

Sellised rünnakud on toonud tihti ka edu, mis võimaldab Vene armeel kiiremini edasi liikuda, kuid sellega kasvavad ka varustuse kaotused, tõdes Meduza.

Hoolimata edust muudes rindelõikudes on Ukrainal õnnestunud hoida oma positsioone Venemaa Kurski oblastis, kus Vene üksused on endiselt kaugel vastase oma territooriumilt välja tõrjumisest, seda isegi vaatamata Põhja-Korea sõdurite osalemisele, lisas Meduza.

Blinken: Hiina võis Venemaad veenda loobuma tuumarelva kasutamisest

USA välisminister Antony Blinken rääkis usutluses väljaandele Financial Times (FT), et Venemaa olevat tõsiselt kaalunud tuumarelva kasutamist Ukrainas, kuid Hiina veenis teda sellest loobuma.

Blinkeni sõnul on USA väga mures selle pärast, et Vene režiimijuht Vladimir Putin näis olevat mõelnud tuumavariandile Ukrainas. "Isegi kui tõenäosus tõuseks viielt protsendilt 15 protsendile, poleks tuumarelvast midagi tõsisemat..." rääkis ta.

"Meil on põhjust arvata, et Hiina võttis Venemaaga ühendust ja ütles: "Ära tee seda!" rääkis USA välisminister.

Blinken väitis, et sarnane olukord võis toimuda ka siis, kui USA teavitas Hiinat Venemaa plaanist paigutada tuumarelv kosmosesse.

USA välisminister rõhutas ka, et Putin on silmitsi strateegilise lüüasaamisega, kuna NATO on nüüd suurem ja paremini varustatud kui kunagi varem.

Blinken lükkas tagasi väited, nagu oleks president Joe Bideni administratsioon Ukrainale relvade tarnimisega viivitanud, selgitades, et ta peab arvestama selliste teguritega nagu Ukraina võime süsteeme opereerida ja hooldada.

Ukraina relvastusse on jõudmas Prantsuse hävitajad Mirage

Ukraina peaks saama kolm esimest Prantsusmaa hävitajat Mirage 2000-5F oma relvastusse hiljemalt 20. jaanuariks 2025, kuid mõned allikad viitavad, et lennukid on juba Ukrainas, ehkki sooritavad seni ainult treeninglende.

Sellest teatanud Ukraina uudisteagentuur Unian vahendas Prantsusmaa sõjandusväljaannet Avions Legendaires, mis kirjutas, et Ukraina saab Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ja Ukraina liidri Volodõmõr Zelenski pikkade läbirääkimiste tulemusel kümmekond seda tüüpi lennukit.

Väljaanne märkis, et Ukraina õhuväe pilootidel kulus üheistmelise hävitajaga Mirage lendamise õppimiseks mitu kuud, kuna see erineb tugevalt Ukrainas endiselt kasutusel olevatest Nõukogude päritolu sõjalennukitest MiG-29, Su-24, Su-25 ja Su-27. Kui esialgu võib Mirage 2000-5F nendega võrreldes tunduda väike ja kerge hävitaja, siis Ukraina piloodid taipasid kiiresti, et tegemist on ikkagi hirmuäratava lennukiga, mis on mõeldud vaenlase territooriumile löökide andmiseks, selgitas Avions Legendaires.

"Prantsusmaa on optimeerinud Mirage 2000-5F nii, et nad saaksid kanda ja välja lasta tiibrakette SCALP-EG ja Storm Shadow," öeldakse artiklis.

Ettevõttes Dassault Aviation valmistatud Mirage 2000-5F on teine lääne hävitajate tüüp, mida Ukrainale tarnitakse. Ukraina relvajõudude lennukipargis on juba USA päritolu hävitajad F-16.

2024. aasta lõpus teatas meedia, et Ukraina piloodid ja mehaanikud läbisid kuuekuulise väljaõppe Prantsuse hävitajatel Mirage 2000-5F.

Lennuekspert ja analüütik Konstantin Krivolap ütles, et Ukraina saab neid lennukeid kasutada Lääne SCALP ja Storm Shadow rakettide kandjatena. Tema sõnul annavad need hävitajad Ukraina pilootidele laiemad võimalused võrreldes Su-24-ga, millelt praegu neid rakette välja lastakse.

Kirby: Ukraina võib saada lähipäevil veel ühe USA julgeolekuabi paketi

Lähipäevil on oodata uusi teateid Ukraina julgeolekuabi kohta, ütles Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu esindaja John Kirby. .

"Ta pakkus välja ka võimaluse korraldada järgmine koosolek Ukraina toetamiseks Ramsteini formaadis USA presidendi Joe Bideni administratsiooni ajal ja enne vastvalitud presidendi ametisseastumist 20. jaanuaril," seisab Ameerika Hääle veebisaidil avaldatud teates.

Muid üksikasju Kirby ei avaldanud.

USA teatas 30. detsembril Ukrainale ligi 2,5 miljardi dollari suurusest kaitseabipaketist, mis president Joe Bideni sõnul aitab Ukraina rahval jätkata oma iseseisvuse ja vabaduse kaitsmist Venemaa agressiooni vastu.

Abipakett hõlmas 1,25 miljardi dollari väärtuses relvade ja varustuse ülekandmist Pentagoni varust Ukrainale ja 1,22 miljardi dollari väärtuses uute relvade tellimusi Ukraina julgeolekuabi algatuse (USAI) kaudu.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1510 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 794 760 (võrdlus eelmise päevaga +1510);

- tankid 9679 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 20 093 (+23);

- suurtükisüsteemid 21 578 (+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1257 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1032 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 331 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 21 356 (+107);

- tiibraketid 3006 (+3);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 32 843 (+73);

- eritehnika 3675 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.