Eelmise viieaastase tegevuskava tulemusena oli 2023. aasta lõpuks digitaalsena kättesaadav üle 40 protsendi Eesti mäluasutustes olevast kultuuripärandist. Suures osas keskenduti siis pärandile aastatest 1900-1940. Näiteks digiteeriti vallavalitsuste arhiive ning klaas- ja filminegatiive.

Kultuuriministeeriumi digitaalse kultuuripärandi nõunik Kristiin Meos rääkis ERR-ile, et digimise eesmärgiks on pärandi säilitamine ja et see oleks võimalikult paljudele inimestele kättesaadav.

Meos selgitas, et rahvusarhiivi digiteeritud filme on juba kasutatud teles ja filmitööstuses. Ta tõi näiteks, et mahuka ettevalmistus- ja säilitustöö põhjal valmis Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse- ja konserveerimise eriala magistritöö – koostati nii praegustele kui tulevastele konservaatoritele kasulik analoogfilmi kahjustuste atlas.

Uute projektidega keskendutakse uuemale ajale, konkreetsetele kollektsioonidele ja teemadele. Senisest enam keskendutakse järgmistel aastatel esemete, kinnismälestiste ja arheoloogilise materjali 3D-digimisele, mille puhul on riiklik koordineerimine seni puudunud.

Muinsuskaitseameti projektijuht Peeter Mauer rääkis, et maailmas on 3D digiteerimist palju tehtud ja eesmärk on ikka üks – et hoidlates varjul olevad esemed jõuaksid inimesteni.

"Et neid saaks vaadata, kasutada, et neid oleks siis võimalus sellises formaadis kätte tuua inimestele, et neid saaks kasutada näiteks erinevates multimeedialahenduste, et neid saaks kasutada. Väga palju huvitavat materjali, mis meil hoidlates on, ongi võimalik kasutada just 3Dna, sest 2D kujutis on lihtsalt pildi vaatamine, aga kui me soovime näiteks mingeid esemeid tuua kasutusse, mingites mängudes kasvõi või tehiskeskkondade loomisel, siis see võimalus tuleb avada," ütles Mauer.

Tegevuskava kavandatud eelarve on 20,6 miljonit eurot, mida plaanitakse rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist.