Venemaa kurtis juba teist korda USA uute energiasanktsioonide üle

Venemaa teatas esmaspäeval, et USA viimati kehtestatud sanktsioonid Vene naftasektorile võivad ohustada maailmaturu stabiilsust ning Moskva teeb kõik endast oleneva, et nende mõju minimeerida. Tegemist on kolme päeva jooksul juba teise Moskva mureavaldusega selle sanktsioonipaketi suhtes.
"On selge, et USA üritab jätkuvalt õõnestada meie ettevõtete positsioone konkurentsiväliselt, kuid me eeldame, et suudame sellele vastu seista," ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.
"Samas toovad sellised otsused kindlasti kaasa teatud destabiliseerumise rahvusvahelistel naftaturgudel. Jälgime väga hoolikalt tagajärgi ja kujundame oma ettevõtete töö ümber selliselt, et nende ebaseaduslike otsuste tagajärgi minimeerida," lisas Peskov.
USA rahandusministeerium kehtestas reedel Venemaa naftasektorile uued täiendavad sanktsioonid, mis on suunatud tootjate Gazprom Neft ja Surgutneftegaz vastu, samuti 183 laevale, mis on Venemaa naftat vedanud.
Selle sammu eesmärk oli kärpida Venemaa tulusid sõja rahastamiseks Ukrainaga. USA hinnangul võivad sanktsioonid minna Venemaale maksma miljardeid dollareid kuus.
Sanktsioonid on ajendanud Hiina ja India rafineerimistehaseid, mis on Venemaalt palju toornaftat ostnud, otsima alternatiivseid tarneid. Paljud viimaste meetmete sihtmärgiks saanud tankerid on tarninud naftat nendesse kahte riiki.
Peskovi sõnul näitavad senised kogemused, et loomulikke energiavarustusteid on võimatu katkestada: "Blokeerid midagi ühes kohas ja kuskil mujal tekib alternatiivne variant. Seetõttu otsitakse töövõimalusi, mis viivad sanktsioonide tagajärjed miinimumini."
Tegemist on juba teise korraga, mil Venemaa USA reedel kehtestatud sanktsioone kritiseerib – laupäeval ütles Vene välisministeerium oma avalduses, et sanktsioonid ohustavad maailmaturgude stabiilsust.
Vare: sanktsioonid on Venemaa majandusele tuntavad
Majandusekspert Raivo Vare sõnul on sanktsioonid Venemaa majandusele tuntavad.
"Üks on Gazprom Neft ja teine on Surgutneftegaz. Viimast lausa loetakse Putini isiklikuks naftafirmaks. Ja Gazprom Neft on ka väga suur ja ka selle sama seltskonnaga natukene seotud naftafirma ehk see lööb nüüd otseselt Putini ja sõprade rahakotti väga valusalt," rääkis Vare ERR-i raadiouudistele.
"Kui sinna lisada veel ka see, et Ingosstrakh ja Alfastrakhovanie läksid sanktsioonide alla, siis need on kaks suurimat Venemaa kindlustusfirmat, mis neid laevu kindlustavad. See tekitab täiesti uue olukorra tervikuna Vene naftatarnetes maailma turgudele," lisas Vare.
Vare märkis, et lisaks pandi sanktsioonid veel naftatootmisettevõtete 20 tütarfirmale, kes on kauplejad. "Ilma kauplemiskäepikenduseta need kaubad selles sektoris ei liigu. Ja kui need nüüd ei saa enam tööd teha, siis see lööb igal juhul väga valusalt Vene tarnijaid ja seda ongi vaja. Möödunud aastal Venemaa teenis 200 miljardit dollarit toormeekspordist, eelkõige naftaekspordist."
USA hinnangul võivad sanktsioonid minna Venemaale maksma miljardeid dollareid kuus, täheldas Vare.
"Mingis ulatuses tõenäoliselt tekivad tarneprobleemid, nii nagu praegu juba on näha Hiina puhul. Isegi Hiina sadamad ei lase neid tankereid sisse. Lõpuks Euroopa saab ju kuskilt mujalt osta," ütles Vare.
"Põhiline on ka see, et need tankerid sattusid massiivselt sanktsioonide alla. Kui enne neid seal tilgutati ühe-kahe ja 10 kaupa, siis nüüd tuli korraga Ameerika sanktsioonide alla 183 tankerit – pooled neist on ka suured tankerid, mis on kuluefektiivsed ja olulised just nimelt toornafta ekspordi teenindamiseks. Kui nad enam seda tööd teha ei saa, siis see pilt igal juhul mõjub," rääkis Vare.
Ta täheldas, et ilmselt leiab Venemaa ka seekord möödahiilimise võimalusi. "Aga see võtab aega ja see lööb valusalt. Mõnda aega on sissetulekud väiksemad ja sõjapidamiseks vahendeid vähem."
Toimetaja: Mait Ots, Valner Väino, Anett Peel
Allikas: Reuters