Venemaal tegutsev USA naftakontsern sattus surve alla sealt lahkuda

USA üks suurimaid energiakontserne on sattunud koduriigis surve alla peatada oma tegevus Venemaal pärast seda, kui president Joe Bideni administratsioon kehtestas Vene naftasektorile uued ulatuslikud sanktsioonid.
Kaks USA kongressi liiget ütlesid väljaandele Financial Times, et naftaväljade teenindusettevõte SLB, paremini tuntud kui Schlumberger, peaks Venemaalt lahkuma või riskima sellega, et rikub USA sanktsioone.
Kongresmenid Lloyd Doggett ja Jake Auchincloss väljastasid oma hoiatuse pärast Bideni administratsiooni reedel avaldatud korraldust, mis keelab alates 27. veebruarist USA naftateenuste osutamise Venemaal asuvatele isikutele.
Maailma suurim naftaväljade teenusi pakkuv kontsern SLB on üks väheseid USA naftafirmadest, mis tegutseb endiselt Venemaal ka pärast Moskva täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. SLB kaks suurimat lääne rivaali Baker Hughes ja Halliburton müüsid oma Venemaa tegevuse kohalikele juhtidele maha juba 2022. aastal.
Financial Times avastas oma uurimistööga eelmisel aastal, et SLB oli pärast konkurentide riigist lahkumist sõlminud uusi lepinguid, värvanud rohkem kui 1000 uut töötajat ja importinud Venemaale seadmeid.
Üleskutsed SLB-le Venemaalt lahkuda tulevad peaaegu kolm aastat pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse ja peegeldavad muret, et mõned lääne ettevõtted jätkavad Venemaa energiasektori kriitilise toetuse pakkumist. Esmaspäeval teatas FT, et mitu Euroopa laevatehast jätkab rahvusvahelistele turgudele veeldatud maagaasi vedavate Venemaa laevade teenindamist.
SLB ei vastanud uute piirangute kohta kommentaaritaotlusele. Oma veebisaidil teatas ta, et võtab ekspordikontrolli ja sanktsioonide järgimise eest vastutust tõsiselt. "Oleme kogu ettevõttes eraldanud märkimisväärseid ressursse, et tagada erinevate rahvusvaheliste seaduste järgimine või ületamine," märkis ettevõte.
USA rahandusministeeriumis otsuses ei nimetatud otseselt SLB-d ega selle Venemaal asuvat tütarettevõtet. Kuid nii kongressi liikmed kui ka õiguseksperdid ütlesid, et korraldus suurendaks SLB jaoks tema Venemaale jäämise korral juriidiliste probleemide ohtu.
"Iga mõistlik tõlgendus rahandusministeeriumi uutele juhistele, mis "lõikab ära juurdepääsu toornafta ammutamisega seotud USA pakutavatele teenustele", tähendaks USA naftaväljade teenuste ettevõtete Venemaalt välja viimist," ütles Texasest valitud kongresmen, demokraat Doggett.
Küsimusele, kas SLB ja teised USA-s asuvad naftaväljade teenuseid pakkuvad ettevõtted peaksid korralduse täitmiseks Venemaalt lahkuma, vastas rahandusministeeriumi pressiesindaja: "Naftateenuste keeld keelab kõigil USA isikutel, olenemata nende asukohast, osutada nafta ammutamisega seotud teenuseid otse või kaudselt kõigile Vene Föderatsioonis asuvatele isikutele.
Oktoobris kirjutasid rohkem kui 50 kongresmeni mõlemast parteist Bideni administratsioonile, nõudes karmimaid sanktsioone Venemaal tegutsevatele USA naftaväljade teenindusettevõtetele, väites, et SLB töö riigis toidab sealse võimujuhi Vladimir Putini sõjamasinat.
Naftaväljade teenuste pakkujad teevad ülemaailmse nafta- ja gaasitööstuse jaoks laias spektris töid – kõike alates teede ehitamisest ja torude paigaldamisest kuni kaevude puurimise ja toornafta pumpamiseni. Samuti pakuvad need juurdepääsu keerukatele tehnoloogiatele, mis on puurimisoperatsioonide uurimise ja arendamise toetamiseks üliolulised.
Seni on lääne poliitikakujundajad vältinud laiaulatuslike sanktsioonide kehtestamist naftaväljade teenustele Venemaal, kuna kardavad, et see pärsib fossiilkütuste eksporti ja põhjustab nafta ülemaailmsete hindade hüppelise tõusu. Kuid Bideni administratsioon ütles eelmisel nädalal, et 2025. aastal eeldatakse naftaturgudel ülepakkumist ja uued sanktsioonid suurendavad oluliselt Venemaa naftakaubandusega kaasnevaid riske.
Advokaadibüroo Hughes Hubbard & Reed partner Jeremy Paner ütles FT-le, et Bideni administratsiooni uued meetmed tähendavad, et naftaväljade teenuste osutamine Venemaal on nüüd USA seaduste kohaselt keelatud ja karistatav. "SLB Venemaa tegevusest tulenev USA sanktsioonide risk ei saa praegu olla suurem," leidis ta.
Harvardi Davise keskusega seotud Venemaa analüütik Craig Kennedy ütles, et rahandusministeeriumi uued sanktsioonid näivad olevat suunatud SLB-le ja panevad ettevõtte otsustama, kas jätkata oma tegevust Venemaal. Kui SLB oleks sunnitud Venemaalt välja tõmbuma, ärritaks see Kremlit, kuna suurendaks riigi naftasektori kulusid.
"Venemaa on tõhusate ja odavate arendusplaanide koostamisel tuginenud tugevalt lääne kaasaegsele reservuaari modelleerimise tehnoloogiale. See on midagi, mille järgi tegemisega nad on olnud raskustes ja mida mujalt ei leia. Nüüd jääksid nad esimest korda 30 aasta jooksul üksi, "ütles Kennedy.
SLB on varemgi USA sanktsioonide vastu eksinud. 2015. aastal tunnistas ettevõte end süüdi föderaalseaduste rikkumises ning maksis Iraani ja Sudaaniga kaubavahetuse eest 232,7 miljonit dollarit trahvi.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Financial Times