Bloomberg: Euroopa on muutunud Trumpi suhtes optimistlikumaks

Ukraina liitlased Euroopas on muutunud ettevaatlikult optimistlikuks, et USA presidendiks valitud Donald Trump ei sunnigi Kiievit Venemaaga enneaegsetele läbirääkimistele, kirjutab väljaanne Bloomberg.
Sellisele arusaamisele on jõutud pärast mitmeid privaatseid kõnelusi Trumpi meeskonna liikmetega, kus Euroopa Atlandi-ülesed partnerid on avaldanud poolehoidu Ukraina jätkuvale toetamisele, väitsid asjaga kursis olevad anonüümsust palunud Euroopa võimuesindajad Bloombergile.
Nende vestluste põhjal on kasvanud lootus, et USA ametisse astuv administratsioon võib aidata sõjast räsitud Ukrainal jõuda tugevale positsioonile enne läbirääkimiste algust, ütlesid nad.
Kuid Euroopa ametnikud hoiatasid siiski, et tulevase presidendi samme on võimatu prognoosida, kuna Trump on tuntud nõuannete tagasilükkamise või viimasel minutil tehtud ümberotsustamise poolest.
Bloombergiga rääkinud eurooplaste sõnul tundusid Trumpi meeskonna liikmed olevat vastuvõtlikud kahele argumendile: et USA uus liider riskiks Kiievile toetuse lõpetamisel alandusega, mis on võrreldav president Joe Bideni kaootilise Afganistanist lahkumisega ja et Venemaale sellise võidu võimaldamine julgustab ka Hiinat kaaluma üha agressiivsemaid samme.
Vestlused on tekitanud Euroopa pealinnades ettevaatlikku kergendustunnet, kus valmistuti juba halvimateks stsenaariumideks, kui Trump peaks täitma oma lubaduse sõda kiiresti lõpetada ja võimalik, et sõlmiks kokkulepe, mis jätaks Kiievi kõrvale ja annaks eelise Vladimir Putini juhitud Venemaale, märkis Bloomberg.
Trumpiga heades suhetes Itaalia peaminister Giorgia Meloni, kes on Ukraina toetaja ning külastas jaanuaris Trumpi tema residentsis Floridas, ütles, et ei näe Ukraina hülgamist USA poolt ja rõhutas selle asemel Kiievi tugevdamise vajadust.
"Ainus viis sundida Venemaad kõnelustelaua taha istuma, on muuta olukord nende jaoks raskemaks," ütles Meloni eelmisel nädalal pärast kohtumist Trumpi ja tema meeskonnaga. "Trumpil on võime kasutada nii diplomaatiat kui ka heidutust," lisas ta, "ja ma eeldan, et nii juhtub ka seekord."
Vähemalt on Trumpi kampaania ajal korratud lubadus lõpetada sõda koheselt, nüüd päevakorrast maas, märkis Bloomberg. Trumpi kandidaat Ukraina erisaadiku kohale Keith Kellogg ütles eelmisel nädalal Fox Newsile, et soovib leida lahenduse administratsiooni esimese 100 päeva jooksul.
Sõja kiire lahendamine on praegu ebatõenäoline - ja me kuuleme, et ajakava on lihavõttepühade poole nihkunud, ütles ka Ühendkuningriigi välisminister David Lammy BBC Radio 4-le. Ta ütles, et ei näe tõendeid selle kohta, et Putin tahaks tulla läbirääkimistelaua taha.
Kuna Vene väed tungivad edasi ja vallutavad Ida-Ukrainas sammhaaval üha uusi alasid, mis tugevdab ka Moskva diplomaatilist positsiooni, pole Moskval mingit motivatsiooni läbirääkimistesse astuda. Venemaa välisminister Sergei Lavrov lükkas detsembris tagasi Trumpi üleskutse viivitamatult relvarahu sõlmida kui tee ei kuhugi.
Samas on Euroopa liidrid, sealhulgas Saksamaa kantsler Olaf Scholz, pärast Trumpiga peetud vestlusi väljendanud mõningast üllatust tulevase presidendi avatuse üle lahenduse leidmisel. Euroopa ametnike sõnul on tagasi valitud ekspresident esitanud eurooplastega kohtumistel ja kõnelustel arukaid küsimusi sõja kohta.
Vestlustega kursis olevate inimeste sõnul on Trump väljendanud huvi Ukraina rahulepingu suhtes ja on ka kritiseerinud Putini käitumist, isegi kui ta püüab samal ajal avada suhtluskanalit Venemaa juhiga. Samas on valitud president jätnud siiski mulje, et ta pole Ukraina saatusesse tugevalt panustatud ega tunnista sõja strateegilist tähtsust USA huvidele, ütlesid samas ametnikud.
Ukraina jõupositsioonile aitamine
Bloombergi hinnangul ollakse Euroopa pealinnades üha enam veendunud, et sõja lõpetamise kokkulepe sünnib nähtavas tulevikus. Loodetakse, et Moskva-vastaste sanktsioonide karmistamine ja Kiievi sõjalise toetusega edasiliikumine toob Venemaale sellise majandusliku ja sõjalise kahju, mis sunnib ta läbirääkimistele Ukrainaga.
Eelmisel nädalal kehtestasid USA ja Ühendkuningriik Venemaa naftatööstusele oma seni kõige tugevamad sanktsioonid, mis on suunatud muuhulgas ka kahele Vene ettevõttele, mis ekspordivad enam kui veerandi Venemaa merd mööda transporditavast naftast.
Hoolimata kampaaniaretoorikast, mis on kaldunud Ukraina vastu, on Trumpi meeskond teadlik sellest, mida sõja läbikukkumine võib tähendada, eriti Afganistanist lahkumist silmas pidades, ütlesid mitmed ametnikud Bloombergile.
Lahenduse leidmisel tunnistatakse, et mis tahes tehing peab mingil kujul hõlmama Kiievi julgeolekutagatisi, ütlesid nad. Aruteludega kursis olevate inimeste sõnul tooks see paratamatult kaasa pingelise arutelu selle üle, kas paigutada sinna USA vägesid juhuks, kui Ukrainat pärast relvarahu rünnatakse. See oleks oluline element Euroopa toetuse tagamiseks.
Kellogg, kes oli varem endise asepresidendi Mike Pence'i riikliku julgeoleku nõunik, on soovitanud säilitada Ukraina toetuse tase, et Ukraina saaks läbirääkimisi pidada jõupositsioonilt. Ta on visandanud potentsiaalse kokkuleppe, mis hõlmab praeguse rindejoone külmutamist ja demilitariseeritud tsooni loomist, lükates Ukraina NATO-liikmelisuse küsimuse pikemaks perioodiks edasi.
Ukraina NATO-liikmelisus, mille välistamine on Venemaa üks peamisi nõudmisi, ei liigu Euroopa ametnike sõnul tõenäoliselt Trumpiga edasi. Eurooplased aga tahavad seda kõigi läbirääkimiste jaoks laual hoida, ütlesid nad.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Bloomberg