Pankrotistunud hoiulaenuühistu võlausaldajatele laekuvad eksitavad kirjad

Pankrotistunud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (EAHLÜ) võlausaldajad said anonüümselt aadressilt kirja, kus neid teavitati eelolevast üldkoosolekust ja kompromissi tegemisest pankrotimenetluses, kuid tegelikkuses ei vasta kumbki väide tõele ning pankrotihaldur Martin Krupp oletab, et teate saatmisel on pahatahtlikud eesmärgid.
2022. aasta septembris kuulutas Harju maakohus välja Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankroti ning võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus sama aasta oktoobris. Hoiustajaid oli EAHLÜ-s ligi tuhat ning pankrotimenetlusele esitas nõudeid umbes 750 inimest kogusummas 15,5 miljonit eurot. Praegu on hoiu-laenuühistuga seoses käimas kriminaalmenetlus.
"Haldurina olen seal tsiviilhageja suurusjärgus 17,5 miljonit eurot, mis on pankrotipesast ära liigutatud," selgitas pankrotihaldur Martin Krupp ERR-ile.
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu endisele juhatuse esimehele Maksim Sorokinile kehtestas kohus mullu septembris ärikeelu, mis kehtib kuni EAHLÜ pankrotimenetluse lõpuni.
Eelmise kuu lõpus sai aga hulk võlausaldajaid anonüümselt Gmaili aadressilt eesti- ja venekeelse kirja, kus neid teavitati, et EAHLÜ puhul on pärast kaht aastat kestnud menetlust jõutud mõistliku lahenduseni.
"Pankrotihaldur Martin Krupp kinnitas 19.12.2024 toimunud kohtumisel, et ta ei ole sisuliselt ise kompromissi vastu. Samuti nõustus ta kutsuma kokku võlausaldajate üldkoosoleku, et arutada pakutavat kompromissi," seisab kirjas, milles soovitatakse võtta lisainfo saamiseks ühendust Krupiga.
Samuti tuuakse kirjas välja, et koosolek võib toimuda juba selle aasta jaanuari teises pooles, kuid kui see ebaõnnestub, võivad kohtuvaidlused ja pankrotimenetlus veel aastaid venida. Kirja kohaselt näeb sõlmitav kokkulepe ette, et üle kolmeaastase menetluse jooksul politsei ja riigi poolt arestitud varad antakse üle pankrotihaldurile ning see jagatakse kõigi võlausaldajate vahel.
Kirjale on alla kirjutanud mõnes versioonis Legalia advokaat Aivar Pihlak ja mõnes teises tema kolleeg samast büroost Henrik Kirsimäe.
Paraku ei vasta kirjas sisalduv info tõele. Üldkoosoleku saab kokku kutsuda üksnes Krupp kui pankrotihaldur ise ning ta kinnitas, et pole seda teinud. Krupi sõnul oli kiri koostatud ajal, kui paljud inimesed olid puhkusel ja ka tema haldurina oli eemal.
"Võlausaldajad, kes on pigem vanemaealised, on nüüd kõik väga segaduses, et mingi koosolek on toimumas, millest nad teadlikud pole. Eks see eesmärk ilmselt on, et haldurit tasalülitada," lausus Krupp, viidates kirjas sisaldunud üleskutsele pankrotihaldurile helistada.
Pankrotihaldur pole koosolekut kokku kutsunud
Krupp kinnitas võlausaldajatele, et tema pole ühtki koosolekut kokku kutsunud ega näe selleks lähiajal ka vajadust. Samuti rõhutas ta, et võlgnik ei ole EAHLÜ pankrotimenetluses kompromissettepanekut esitanud ja vähe sellest – pankrotiseaduse järgi ei olegi see võimalik, sest kompromisse saab välja pakkuda ainult seni, kuni kohus pole võlausaldajate nimekirja kinnitanud, kuid Harju maakohus kinnitas selle nimekirja oma määrusega juba 2023. aasta juulis.
Krupp juhtis võlausaldajate tähelepanu ka sellele, et meiliaadress eahlukoosolek@gmail.com, millelt nad kirja said, ei ole aadress, mida pankrotihaldur või muud menetluse osalised kasutaks. Krupi oletuse kohaselt on tõenäoliselt tegemist Maksim Sorokini või tema juhiste kohaselt tegutsevate isikute poolt võlausaldajate eksitamiseks kasutusele võetud meiliaadressiga.
"Kui selle meiliaadressi kaudu esitatakse võlausaldajatele ettepanekuid mistahes toimingute tegemiseks EAHLÜ pankrotimenetluses, siis tuleb eeldada, et tõenäoliselt on vastavate toimingute eesmärgiks Maksim Sorokini vabastamine kriminaal- ja tsiviilvastutusest EAHLÜ maksejõuetuks muutumise ja võlausaldajatele kahju tekitamise eest," kirjutas Krupp võlausaldajatele.
Pankrotihaldur ütles, et Eesti Arengu hoiu-laenuühistu kodulehelt, kus tema kirjutatud teave pankrotiprotsessi ja muu hulgas ka valeinfot sisaldava kirja kohta ripub, oli see hiljuti kummalisel kombel suudetud maha võtta, kuid nüüd on tal õnnestunud see sinna tagasi panna.
"Väga kummaline olukord," tõdes Krupp.
Legalia advokaadid Pihlak ja Kirsimäe, kelle nimi anonüümselt aadressilt saadetud kirjade all seisis, esindavad küll ka tegelikkuses õigusküsimuses Sorokinit, kuid pole enda sõnul nende kirjadega seotud.
"Antud väide kirjade osas ei vasta tõele," ütles Pihlak.
Ehkki ERR soovis advokaatidelt kommentaari ka Krupi väitele, et kirjade eesmärk võib olla Maksim Sorokini vabastamine kriminaal- ja tsiviilvastutusest, vastas Pihlak, et rohkem ei pea nad vajalikuks seda teemat kommenteerida.
Maksim Sorokin ei ole ERR-i kommentaaripalvele seni vastanud.
EAHLÜ kriminaalasja kohtusse jõudmine võtab aega
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu kriminaalasja toimik jõudis prokuratuuri möödunud aasta detsembris.
Riigiprokurör Alar Lehesmets ütles, et kõigepealt tutvutakse kogutud materjalidega ning seejärel antakse need tutvumiseks kaitsjale, kellel on omakorda õigus esitada taotlusi ja pärast seda otsustab prokuratuur menetlusliigi ning saadab kriminaalasja kohtusse.
"Arvestades kogutud materjali mahtu, võtavad kõik need toimingud ja etapid aega. Lähikuudel kriminaalasi kohtusse veel ei jõua, küll aga töö selle nimel käib," lausus Lehesmets.
Eesti Ekspress kirjutas 2022. aasta sügisel, et ajal, kui panga pakkusid hoiustajatel nullilähedast intressi, lubas Eesti Arengu hoiu-laenuühistu kümneprotsendist ja isegi kõrgemat intressi.
Pankrotihalduri aruande kohaselt võis ühistu näol olla tegu püramiidskeemiga, kus hoiustajatele maksti intresse uute hoiuste arvelt.
Väljaande andmetel võttis Sorokin oma firmadele laenu odavama intressiga, kui ühistu ise hoiustajatele tasus. Ühistu väljastatud laenud on antud ilma tagatiseta, mis tähendab, et nende tagasi saamine on vähetõenäoline.
Üks Eesti Arengu Hoiu-laenuühistusse raha paigutanutest oli ka endine välisminister ja praegu Euroopa Parlamenti kuuluv Urmas Paet.
Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu asutati 2014. aastal ning selle kontor asus Tornimäe 7 kõrghoones.
Toimetaja: Karin Koppel