Võimuliidu otsusel võiks valimisõigus alles jääda kodakondsuseta inimestel
Agressorriikide kodanike hääleõiguse äravõtmise küsimuses otsustasid koalitsioonierakonnad ühiselt, et KOV valimisõigus jääb alles kodakondsuseta inimestel. Kuid seaduse muutmiseks on vaja ka opositsiooni hääli, kes sellist varianti heaks ei kiida.
Võimuliit on olukorras, kus seaduse muutmiseks ei piisa vaid omade häältest. Nõusse peab saama neli viiendikku riigikogu koosseisust ehk vaja läheb ka opositsiooni hääli.
"Praegu on koalitsioonis kokku lepitud see tekst, mis on ka parlamendi menetlusse antud. Selle eesmärk on üks – võtta agressorriikide kodanikelt hääleõigus. Hallidele passidele selle teksti järgi jääb kohalikel valimistel hääletusõigus alles," ütles peaminister Kristen Michal (RE). "Küsida minu isiklikku eelistust ja maitset, seda ma olen korduvalt parlamendis öelnud, minu arvates ei peaks jääma," lisas ta.
Peaministri isikliku arvamusega liitub ka Eesti 200.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras (E200) ütles, et Eesti 200 jaoks on kõige olulisem, et agressorriigi kodanikud ei saaks valida. "See on jälle maailma geopoliitilist olukorda arvestades kõige tähtsam. Nüüd Eesti 200 seisukoht laiemalt on olnud ka see, et ka mittekodanikud ei peaks saama hääletada," lausus ta.
Kompromiss tehti eelkõige sotside nõudmisel, kes toetavad kodakondsuseta inimeste hääleõiguse säilimist. "Sest kui ma küsiks, milline see julgeolekuoht on, et seda ju ei ole. Selles mõttes, et neil ei ole mingit lojaalsust ühegi kodakondsuse läbi ühelegi riigile," ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE).
Opositsioonierakondadest Keskerakond seadusemuudatusega kindlasti ei liitu. Nende hinnangul peaks hääletusõigus jääma kõigile. Kuid nii EKRE kui ka Isamaa leiavad, et Eestis peavad valida saama vaid Eesti kodanikud.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ütles, et Euroopas ei ole sellist riiki, kus hääleõigus oleks võetud kolmandate riikide kodanikelt, kuid jäetud kodakondsuseta isikutele.
"See algatus, mille praegu siis koalitsioonisaadikud on algatanud ja mida püütakse realiseerida, et hääleõigus jätta kodakondsuseta isikutele, siis ka täna komisjonis eksperdid ütlesid, et sellist riiki Euroopas ka ühtegi ei ole, kus hääleõigus oleks jäetud kodakondsuseta isikutele, aga ära võetud kolmandate riikide kodanikelt. See oleks ka väga kummaline ja ainulaadne lähenemine," rääkis Seeder.
Ka Terras tõdes, et muudatus eelnõus tuleb teha. "Koalitsiooninõukogus täna arutati seda küsimust ja leiti, et mingisugune muudatus tuleb kindlasti teha. Seal oli suhteliselt valdav üksmeel selle osas. Mis muudatus täpselt teha tuleb, seda me arutame homme edasi riigikogus, et leida siis koalitsiooni osapoolte üksmeel selles küsimuses," sõnas ta.
Eelnõule oodatakse muudatusettepanekuid veel nädal aega. Veebruari keskel peaks eelnõu jõudma riigikogus teisele lugemisele.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Aktuaalne kaamera"