Koalitsioonipoliitikud: tasub kaaluda teisest sambast lahkunute tagasilubamist
Ehkki koalitsioonipoliitikud leiavad, et teisest pensionisambast lahkunud inimesed võiks sinna plaanitust varem tagasi lubada, tõdevad nad, et see tooks endaga ka mõned probleemid. Näiteks küsimuse, kas praeguste pensionite maksmiseks riigil ikka raha jätkuks.
2021. aastal teatas 184 137 inimest, et soovib teisest pensionisambast oma raha välja võtta. Inimesi ei pelutanud ka seadusesse seatud tingimus, et uuesti sambaga liitumiseks tuleb neil kümme aastat oodata ega see, et kes teise pensionisambasse kahte protsenti oma palgast ei maksa, jääb ilma ka riigi lisatud neljast protsendist.
2022. aastal tehti pensionisambast lahkumise avaldusi 29 559, aasta hiljem 20 426 ning möödunud aastal 18 240 ehk kümme korda vähem kui pensionireformi alguses. Seega suurem pensioniraha väljavõtmise laine on ammu möödas.
Kas nüüd võiks kümne aasta reegli ringi vaadata ja esimese reformihooga kaasa läinud inimesed tagasi teise sambasse lubada? Reformi üks arhitekte, endine Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb kindla ei.
"Pensionisüsteem peaks olema pikaajaline ja stabiilne," rõhutas Seeder. "Ja selliste muudatuste tegemine ei loo mitte mingisugust stabiilsust ja kindlustunnet."
Seeder märkis, et kui riik peab maksma rohkem raha teise sambasse, jagub vähem raha esimese samba jaoks ehk praeguste pensionite väljamaksmiseks. Sestap usub ta, et riik peaks oma võimalusi ja kohustusi võimalikult pikalt ette nägema.
Ligi: karistusperiood peaks olema vähemalt poole lühem
Rahandusminister, reformierakondlane Jürgen Ligi usub samuti, et pensionisammas pole hoiukassa, kust raha muudkui sisse ja välja pööritada. Samas ei ole ta sugugi nii resoluutne kui Seeder. Enda sõnul on Ligi ka ise tõstatanud küsimuse, kas karistusperioodi – nagu ta seda ise nimetab – võiks lühendada. Kui palju lühendada, peaks Ligi meelest veel kaaluma. "Aga no poole lühemaks kindlasti," sõnas ta.
Ligi erakonnakaaslane, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on veendunud, et mida rohkem inimesi endale pensioniraha kogub, seda parem. "Pikas perspektiivis ei ole esimene pensionisammas kindlasti see, mis tagab mugava äraelamise tulevikus," rääkis Riisalo. "Ja see tähendab kindlasti seda, et on mõistlik kaaluda, kas teise sambasse naasmist lubada kiiremini teha."
Aga see, kui näiteks 100 000 inimest nüüd uuesti teise sambaga liituks, tekitaks riigile päris piraka probleemi. Nii nagu Seeder, selgitas ka Riisalo, et praeguse korralduse järgi liiguks koos inimestega teise sambasse osa nende sotsiaalmaksust. See tähendaks, et praeguste pensionite väljamaksmiseks jääks raha puudu. Puhtalt sotsiaalmaksu vaates on raha juba niikuinii puudu.
"Tänaseks me oleme jõudnud olukorda, kus me üle 200 miljoni iga-aastaselt maksame riigieelarve muudest varudest peale sellele kogutud sotsiaalmaksule," sõnas Riisalo.
Riisalo lubaks inimesed koguma, aga ilma riigi panuseta
Niisiis leiab Riisalo, et inimesi võiks varem teise sambasse lubada küll, aga nii, et riik nende kahele protsendile omalt poolt nelja protsenti ei lisaks.
"Inimese huvi kindlasti võiks ikkagi olla jätkuvalt seda teist sammast omada, sest see on individuaalne ja päritav," rääkis Riisalo. Samas tõdes ta, et kolmanda sambaga liitumine pole kuigi populaarseks muutunud. Mis sest, et ka see on individuaalne ning päritav ja et inimene saab kolmandasse sambasse pandud raha pealt tulumaksu tagasi.
Riisalo kirjeldatud mure viitab omakorda teisele küsimusele ehk kas riik on valmis selleks, kui suur osa 2021. aastal teisest pensionisambast lahkunud inimestest sellega 2031. aastal uuesti liituda soovib? Sest vähemalt praeguste reeglite järgi peaks riik nende sissemakset omalt poolt võimendama hakkama.
"Ei ole kuigi tõenäoline, et kogu see inimhulk uuesti teise sambaga liitub, välja arvatud juhul, kui seda ei tehta taas kord kohustuslikuks," sõnas minister.
Kiik: teisest sambast lahkumist ei tohi ahvatlevamaks muuta
Sarnaselt Helir-Valdor Seedriga pensionireformi arhitektide sekka kuuluv endine sotsiaalminister Tanel Kiik meenutas, et tegi omal ajal ettepaneku lubada teisest sambast välja võtta ainult inimese enda sisse makstud raha. Nii oleks riigi osa jäänud sambasse pensioniaega ootama. Valitsus seda ettepanekut ei toetanud.
Toonase valitsuse juhtpartei Keskerakonna ridadest on Kiik nüüdseks sotside sekka jõudnud. Ta rõhutab, et pidas ka viis aastat tagasi väga oluliseks, et võimalikult paljud inimesed oma raha teise sambasse alles jätaks. See oli Kiige sõnul ka kümneaastase piirangu eesmärk.
"Et inimesed võtaksid pensionipõlveks valmistumist tõsiselt ja et teisest pensionisambast lahkumine ei oleks kerge otsus," sõnas Kiik.
Ka tema hinnangul tasub pensionisambast lahkunute varasemat tagasilubamist kaaluda. "Küsimus on peaasjalikult selles, et me omakorda ei muudaks sellest sambast lahkumist liiga kergeks neile inimestele, kes täna jätkuvalt pensionit koguvad," lisas Kiik ning rõhutas vajadust jälgida, et piirangu leevendamine ei tooks kaasa uut lahkumistelainet.
Kui Kiik, Riisalo ja Ligi usuvad, et igasugused muudatused peaks praegust kolme pensionisamba süsteemi tugevamaks muutma, siis Seeder on teist meelt. Tema leiab, et kui pensionisüsteemi üldse muutma hakata, siis nii, et alles jääks ainult esimene ja praeguses mõistes kolmas vabatahtlik sammas.
"Mitte nii, et osa sotsiaalmaksust läbi teise samba võetakse ära tänastelt pensionäridelt ja paigutatakse läbi pankade tulevaste pensionite väljamaksmiseks. See ei ole õiglane tänaste pensionäride suhtes," sõnas Seeder.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi