Kristina Kallas: meretuule toetusotsusega ei pea kiirustama

Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles, et meretuule toetamise otsuse langetamisega ei ole vaja tegelikult kiirustada ning eeskätt tuleks teha ära maismaatuult puudutavad otsused. Ta märkis, et elektritarbimine kasvab lähiaastatel tõenäoliselt siiski aeglasemas mahus, kui kliimaministeerium seda hindab.
Valitsuses jätkuvad arutelud selle üle, millises mahus toetada järgnevatel aastatel merele või maismaale rajatavaid tuuleparke. Selle aluseks on omakorda hinnangud sellele, et kui suureks üldse järgneva 15 aasta jooksul Eesti elektritarbimine kujuneb.
Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutus (EISA) on nimelt koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga hinnanud, millised investeeringud võiks lähiaastatel Eestisse tulla ning milline võiks olla lisanduva tööstuse energiavajadus. Kliimaministeerium on selle põhjal prognoosinud, et elektritarbimine 2035. aastaks kahekordistub kaheksalt teravatt-tunnilt 15 teravatt-tunnile.
Eleringi arvutuste kohaselt piirdub elektrienergia tarbimine kümne aasta pärast aga umbes 11 teravatt-tunniga.
Teema keerukus seisneb selles, et kui Eesti elektritarbimine ei kasva nii palju, nagu ministeerium hindab, siis on vaja riigil maksta oluliselt rohkem toetusi, sest tootmist on palju ja elektrihind on madal.
Eesti 200 valitsusdelegatsiooni juht Kristina Kallas rääkis ERR-ile, et kõigepealt tulebki valitsuses aru saada, millises mahus elektrienergiat pikas vaates tarbitakse. Kui peaks täituma näiteks Eleringi väiksemamahulisem prognoos, siis ei peaks meretuuleparkide rajamist üldse toetama.
"Selleks, et see meretuule ehitamine end ära tasuks, peab Eestis selle vastu olema vesinikutootmine päris suures mahus. Seda turgu meil täna Eestis ei ole ja seda turgu tõenäoliselt siia lähiajal ka ei tule. Seetõttu on küsimus, et nii optimistlikku ja üle paisutatud majandusprognoosi pealt ei saa teha tegelikult seda energeetika pikka plaani," rääkis Kallas.
Kallas märkis, et eeskätt peaks ära tegema praegu maismaatuult puudutavad otsused.
"Meretuule jaoks on üles vaja ehitada ka ülekandevõimsused, mis on tegelikult väga kallid. Seetõttu on maismaatuul tegelikult odavam ja me oleme täna seisukohal, et me peaksime võimalikult kiiresti tegema otsuse maismaatuule toetamiseks. Selle toetus on madalam, võimsuste ülesehitamine on odavam. Meretuule osas ei ole täna tegelikult mitte mingit põhjust selle otsusega kiirustada, sest meil ei ole tegelikult see pikk plaan ju lõplikult kokku lepitud kõikides detailides," ütles Kallas.
Ka rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) ütles teisipäeval saates "Otse uudistemajast" https://www.err.ee/1609576778/ligi-minu-soovitus-on-et-koigepealt-maatuulejaamad-siis-liigume-mere-poole, et mõistlik oleks enne valmis ehitada tuulepargid maismaal ning siis liikuda merele.
Reformierakonna esimees Kristen Michal ütles, et tema lähtuks praegu siiski suuremast tarbimise prognoosist.
"Mina lähtun ikkagi sellest hinnangust, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeerium annab, aga me käime selle üle ja palume uuesti uuendada seda tabelit, et kes need investeerijad on, millised investeeringud on Eestisse plaanitud ja kus seda energiat on vaja. Majanduskeskkond pidevalt muutub, mõned projektid tulevad juurde, mõned langevad ära. Selle alusel me palume uuendada," rääkis Michal.
Sotsiaaldemokraatide esimehe Lauri Läänemetsa sõnul peaks praegu siiski opereerima Eleringi prognoosiga. Ta märkis, et tema jaoks on kogu debati põhiküsimus aga üldse maismaatuules ehk selles, kas maismaatuult lisandub lähiaastatel nii palju, kui arendajad seda loodavad.
"Põhiküsimus on see optimism, mis kliimaministeeriumil on, et me saame kümne aastaga 2800 megavatti maismaatuult. Valitsuses käisid eelmisel nädalal ka arendajad ning tuuleenergia assotsiatsiooni esindaja sõnum oli, et selle 2800 megavati asemel võib tulla ka hoopis 500 megavatti kuni 1000 megavatti," rääkis Läänemets.
Kristina Kallas andis reedel energeetika teemal intervjuu ka Vikerraadio saatele "Uudis +".