Reinsalu: valitsuse energeetika arengukava plaan ei täida eesmärke

Valitsuse esmaspäevane energeetika arengukava projekt ei taga investeerimiskindlust, energiajulgeolekut ega konkurentsivõimelist energia hinda, ütles poliitik Urmas Reinsalu (Isamaa) sotsiaalmeedias.
"Esmaspäeval andsid kolme võimupartei juhid teada, et on leppinud energeetikas kokku, et teevad juba aprillis kokku neli teravatt-tunni mahus mere-ja maismaatuuleparkide oksjonid. Selle ettevalmistamiseks hangiti ka kiirkorras Euroopa Liidust riigiabi luba," sõnas Reinsalu.
Reinsalu sõnul lähtub esmaspäevane otsus energiamajanduse arengukava projektist, milles valitsus on asetanud energeetika peaeesmärgiks saavutada aastaks 2030 taastuvelektri tootmise maht 100 protsenti Eesti tarbimisest.
"Võimupoliitikute tänase otsuse aluseks oleval energiamajanduse arengukava projektil puudub sisuline mõjuhinnang. Ettevõtlusorganisatsioonid on esitanud nimetatud dokumendi projektile hävitava kriitika realistlikkuse osas. Sisuliselt ei taga arengukava projekt paraku ei investeerimiskindlust, energiajulgeolekut ega konkurentsivõimelist energia hinda," sõnas Reinsalu.
Samas aga asuvad võimuparteide juhid Reinsalu sõnul langetama ja ellu viima otsuseid, millel on Eestis miljarditesse eurodesse ulatuv mõju.
"Nad tegutsevad energiamajanduse arengukava projekti alusel, mida pole kinnitatud ja ühiskonnas läbi arutatud ja mis omakorda viitab kliimaseadusele, mida samuti pole vastu võetud," ütles Reinsalu.
"Selles segadikus on tähelepanuväärne, et otsust ei langetanud valitsus, vaid sellest andsid teada Kristen Michal, Kristina Kallas ja Lauri Läänemets ehk siis väga kitsas ring poliitikuid. Miks?" küsis Reinsalu.
Reinsalu kutsus üles võimuparteide juhte tema sõnul nii kriitilises küsimuses oma poliitikat ning juhtimiskäekirja korrigeerima. "Valitsus peaks looma energeetikas ratsionaalse tegevuskava, lähtudes eeldustest, et Eesti on võimeline tootma elektrienergiat tarbimise mahus, sealhulgas tagama varustuskindluse juhitava võimsusega," sõnas poliitik.
"Samuti sellest, et ühiskonnal, ettevõtjatel ja investoritel on selgus energiapoliitilise tuleviku osas, langetatud valikute korral on tuvastatav nende kogumaksumus tootmisest tarbimiseni ja tegevused on allutatud konkurentsvõimelise elektrienergia hinna eesmärgi saavutamisele," jätkas Reinsalu.
"Võimuparteide juhid on seadnud endale energeetikas paraku ideoloogilise eesmärgi ja on asunud selle pinnalt kujundama otsuseid. Selline energiapoliitiline käsitlus on ekspertide hinnangul ebarealistlik, tekitab probleeme varustuskindluses ning loob prognoosimatu hinnakuju," sedastas poliitik.
Koalitsioonierakondade juhid leppisid esmaspäeval kokku, et nii mere- kui ka maismaatuuleparkide rajamiseks korraldatakse kahe teravatt-tunni ulatuses vähempakkumisi. Lisaks kavandab valitsus toetusmeedet Paldiski energiasalvestile. Päris uue asjana leppisid koalitsioonierakonnad kokku, et riik või Elering hakkab toetama ka salvestusvõimsuste rajamist.
Toimetaja: Mari Peegel