Mitmes omavalitsuses on kohalike terav vastuseis tuuleparkidele
Tuuleparkide planeeringutega tegelevad omavalitsused seisavad mitmel pool silmitsi elanike vastuseisuga. Kuna sellises olukorras on planeeringuid keeruline menetleda, oodatakse senisest suuremat abi ja tuge valitsuselt.
Kolmapäeval anti Põltsamaa vallale üle mitusada allkirja Põltsamaale kavandatava tuulepargi vastu.
"Minu algatuslikult kogusime – ei Põltsamaa valla tuulepargi arendusele," ütles erakonna ERK Jõgeva- ja Tartumaa ringkonna esimees Laur Koni.
Ka näiteks Saarde ja Põhja-Pärnumaa vald seisavad silmitsi aktiivse vastuseisuga. MTÜ Looduse ja Inimeste Eest liige Urmas Maranik ütles, et nemad pole tuuleenergeetika vastu, kuid võitlevad elukeskkonna säilimise eest. Tema hinnangul on inimeste aktiivsus kasvanud koos avalike aruteludega.
"Ühes sellega kasvab ka inimeste teadlikkus ja arusaam, mis neid ees võib oodata," sõnas Maranik.
Maraniku sõnul aktiveerib inimesi ka see, et võrreldes varem püstitatud tuulikutega on praegustes planeeringutes kaks korda kõrgemad ja ka võimsamad tuulikud.
Praegu on Eestis ligikaudu 200 tuulikut. Kliimaministeeriumi hinnangul vajatakse aastaks 2030 sõltuvalt võimsusest veel 200 kuni 400 tuulikut.
Kolmapäeval toimunud Põhja-Pärnumaa volikogus võeti tuuleparkide planeeringuga seotud punkt päevakorrast maha, sest tuuleparkide ümber on tekkinud palju infomüra ja planeeringute vastu võitlejate tegevus on läinud kohati äärmuslikuks.
"Üks põhimure on kindlasti see, kuidas saada hakkama paanika külvamisega ja valeväidete esitamisega ja valefaktidega, sest see töö on massiline. /.../ Käib ikkagi konkreetne hirmutamine ja see on üks asi, millega on äärmiselt keeruline võidelda. See on täna viinud ju välja selleni, et meil vallavalitsuse ametnikud saavad tapmisähvardusi," rääkis Põhja-Pärnumaa vallavanem Madis Koit.
Koidu sõnul on sellises olukorras kohalikul omavalitsusel planeeringutega tegelemine keeruline. Ta kutsus järgmiseks nädalaks kokku teisedki sama murega omavalitsused.
"Siin peab tegelikult täna selgelt tulema riik välja ja ise aitama ka neid valeväiteid maha lükata ja tegema kas või uuringuid juurde," ütles Koit.
Kliimaministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Karlis Goldstein tõdes, et eksliku info levik on probleem. Tema sõnul on ministeerium juba toeks nii omavalitsustele kui ka kohalikele elanikele.
"On avatud meede selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid mis tahes ekspertiisi seoses tuuleparkidega endale palgale võtta. /.../ Lisaks on riik valmistamas ette täiendavaid juhendmaterjale just mõjuhindajatele, mis käsitleb muu hulgas ka müra ja infraheli küsimusi," selgitas ta.
Maranik leiab, et igas omavalitsuses planeeringute eraldi menetlemine tekitab segadust ja probleem on riikliku koordineerimise puudumine.
"Riik on küll öelnud, et ta ei ole soovinud riiklikku eriplaneeringut algatada, et vältida tugevat vastuseisu, otsest vastuseisu keskvalitsuse ja kodanike vahel. Aga selline koordineerimis- või kerge juhtimisprotsess oleks siiski pidanud toimuma," rääkis ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"