Sõja 1060. päev: Rünnakus Kiievile hukkus kolm inimest

Laupäevahommikuses Venemaa rünnakus Kiievile hukkus linnavõimude teatel kolm inimest ning kolm sai vigastada. Venemaa Tula oblastis Uzlovaja linna naftabaasis puhkes tulekahju pärast Ukraina droonirünnakut. Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et on avatud Saksa sõdurite saatmisele Ukrainasse, et aidata võimaliku vaherahu korral kindlustada demilitariseeritud tsooni. Ukraina peastaabi teatel kasutas Venemaa detsembris keemiarelva 434 korda.
Oluline reedel, 18. jaanuaril kell 21.50:
- Ukraina peastaabi teatel kasutas Venemaa detsembris keemiarelva 434 korda;
- Rünnakus Kiievile hukkus neli inimest;
- SBU: Dnipropetrovski firma aitas Venemaal ehitada tuumarelvalaboreid;
- Meedia on tuvastanud ligi 90 000 hukkunud Vene sõduri nimed;
- Tula oblastis põleb Ukraina droonirünnaku järel naftahoidla;
- Pistorius: Saksamaa võib saata väed Ukraina tulevasse puhvertsooni;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1340 sõdurit.
Ukraina peastaabi teatel kasutas Venemaa detsembris keemiarelva 434 korda
Venemaa väed kasutasid 2024. aasta detsembris lahinguväljal keemiarelva 434 korral, teatas Ukraina relvajõudude peastaap.
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest on Ukraina luureüksused jälginud ja registreerinud ohtlike kemikaalide kasutamist rünnakutes. Alates 2023. aasta veebruarist on Ukraina sõjavägi registreerinud 5389 juhtumit.
Vene väed kasutasid K-51 ja RG-VO laskemoona, mässutõrjerelvi, mille kasutamine on sõjapidamises keelatud, seisis peastaabi raportis.
Venemaa on kasutanud ka "määratlemata tüüpi" ohtlike kemikaalidega laetud laskemoona, märkis peastaap, lisades, et selliste relvade kasutamine rikub jämedalt sõjapidamise reegleid.
Aruandes märgiti, et keemiarelvarünnakud on alates 2023. aasta veebruarist muutunud süsteemseks.
Venemaa on intensiivistanud keemiliste ainete kasutamist lahinguväljal Ukrainas. Kiievis 2024. aasta augustis läbi viidud sõltumatu uurimine näitas, et gaasirünnakute juhtumid sagenevad. Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon (OPCW) kinnitas 18. novembril, et Ukrainas on kasutatud CS nime all tuntud relva, mida muidu kasutatakse massirahutuste mahasurumistel.
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on üle 2000 Ukraina sõduri sattunud keemiamürgitusega haiglasse ja kolm neist on surnud, ütles Ukraina kolonel Artem Vlasiuk 13. detsembril.
Ukraina andis Venemaa poolt ebaseadusliku keemiarelva kasutamise eest vastulöögi 17. detsembril, kui Ukraina julgeolekuteenistus tappis Vene keemiavägede juhi kindralleitnant Igor Kirillovi.
Ukraina prokurörid esitasid päev varem Kirillovile tagaselja süüdistuse Ukrainas keelatud keemiarelvade kasutamises.
Rünnakus Kiievile hukkus kolm inimest
Laupäevahommikuses Vene droonirünnakus Kiievile hukkus linnavõimude teatel kolm inimest ning kolm inimest sai vigastada. Algselt teatasid ametivõimud neljast hukkunust.
Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul purunesid pealinna Ševtšenko rajoonis rünnaku järel aknad ning süttisid autod. Vigastada sai ka veetrass.
Klõtško sõnul purunes ka Lukianivska metroojaama klaasist sissepääs ning metroopeatus on ajutiselt suletud.
Kyiv, Saturday morning.
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) January 18, 2025
Russia killed three people. https://t.co/8OetFJWYjN pic.twitter.com/XvbdDQu6Sp
SBU: Dnipropetrovski firma aitas Venemaal ehitada tuumarelvade laboreid
Dnipropetrovski oblasti ehitusmaterjalide ettevõte saatis Venemaale metalltooted, mida kasutati tuumarelvalaborite ehitamiseks, teatas Ukraina julgeolekuteenistus (SBU).
Teade langeb kokku mitmete Ukraina õiguskaitseorganite 18. jaanuaril tehtud teatega, mis paljastasid väidetavaid riigireetmise juhtumeid.
Väidetavalt saatsid ettevõtte esindajad Venemaale suure partii roostevabast terasest profiile pärast täismahulist sissetungi 2022. aastal, teatas SBU. Neid tooteid kasutati Venemaa tuumauuringute instituudi varustamiseks.
Venemaale saadetise varjamiseks saatsid edasimüüjad materjalid esmalt Lähis-Idas asuvale kolmandale osapoolele ettevõttele, selgub uurimisest. Sealt eksporditi kaup Venemaale.
Uurijate sõnul avastasid nad ettevõtte aladelt ja kahtlusaluste korteritest konfiskeeritud mobiiltelefonidest, arvutiseadmetest ja dokumentidest tõendeid kuritegeliku tegevuse kohta.
Ettevõtte omanikule ja kolmele alluvale on esitatud süüdistus agressorriigile abi andmises. Kahtlustatavaid ähvardab süüdimõistmisel kuni 12-aastane vangistus koos vara konfiskeerimisega.
Meedia on tuvastanud ligi 90 000 hukkunud Vene sõduri nimed
BBC venekeelse teenistuse ja sõltumatu Vene väljaande Mediazona ajakirjanikud on tuvastanud 88 726 Ukraina sõjas hukkunud Vene sõduri nimed, vahendas laupäeval Kyiv Independent.
Viimasest detsembri keskel avaldatud sarnasest uurimusest alates on langenute nimekirja lisandunud 3965 Vene sõduri nimed.
Ajakirjanikud märgivad, et tegelikud arvud on ilmselt märksa suuremad, kuna nende kontrollitud teave pärineb avalikest allikatest, nagu järelehüüded, sugulaste postitused, kohaliku meedia kajastused ja kohalike võimude avaldused.
Kinnitatud hukkunute seas on nüüd 20 200 vabatahtlikku, 15 300 värvatud vangi ja 10 300 mobiliseeritud sõdurit, teatasid meediaväljaanded. Samuti on kinnitatud enam kui 4600 ohvitseri surma.
Venemaa on viimastel kuudel saavutanud edu Ida-Ukrainas ja Kurski oblastis, kuid sellega on kaasnenud rängad kaotused elavjõus ja tehnikas.
Ajakirjanikud märgivad, et Venemaa sõjatehnika vähenedes võivad komandörid olla sunnitud eraldama sõdureile vähem kaitsevarustust, mida näitab ka tsiviilautode kasutamine rünnakutes, mis võib lõppkokkuvõttes kaasa tuua suurema hukkunute arvu.
Reedese seisuga on Venemaa pärast täismahulise invasiooni algust kaotanud Ukraina kindralstaabi andmeil kokku 815 820 sõdurit. Hinnang, mis on üldjoontes kooskõlas Lääne luureteenistuste omadega, hõlmab tõenäoliselt hukkunuid, vangistatud, haavatuid ja teadmata kadunuid.
Moskva ei avalikusta oma hukkunute arvu, kuigi kaitseministeeriumi ametnik andis hiljuti mõista, et nad on saanud 48 000 taotlust kadunud sõdurite tuvastamiseks.
President Volodõmõr Zelenski teatas detsembri algul tehtud haruldases avalduses, et Ukraina on kaotanud lahinguväljal alates Venemaa täismahulise sissetungi algusest 43 000 sõdurit.
Tula oblastis põleb Ukraina droonirünnaku järel naftahoidla
Venemaa Tula oblastis Uzlovaja linna naftabaasis puhkes tulekahju pärast Ukraina droonirünnakut ööl vastu laupäeva, teatas piirkonna kuberner Dmitri Miljajev.
Miljajevi sõnul süttis "ühe piirkonna ettevõttes" kütusemahuti. Sotsiaalmeediasse postitatud ja elanike jagatud videod näivad kujutavat suurt põlengut linna naftabaasis.Miljajevi sõnul inimohvreid rünnak kaasa ei toonud.
Laupäeva lõunal kinnitas Ukraina kaitsejõudude peastaap, et võttis öösel sihiks naftahoidla Kaluga oblastis.
Ukraina kaitsejõudude teatel oli naftahoidla oluline punkt Vene vägede logistikas ning rünnaku järel tekkinud kahju ulatus ei ole veel selge.
Ukraina on hoogustanud droonioperatsioone Venemaa energiataristu vastu.
Reede hilisõhtul ründasid droonid ka Venemaa Kaluga oblastis asuvat naftabaasi, põhjustades suure tulekahju.
Kaluga oblasti kuberneri Vladislav Šapša sõnul puhkes Ukraina droonirünnaku tagajärjel põleng Ljudinovo linna tööstusettevõtte territooriumil.
Ta ei täpsustanud, millisest ettevõttest ta räägib, kuid kohalikud Telegrami kanalid kirjutavad tulekahjust kohalikus naftahoidlas.
Moskvast lõunas asuvat Tuula oblastit on Ukraina droonid regulaarselt rünnanud. 9. novembril rääkisid allikad Kyiv Independentile, et Ukraina droonid tabasid piirkonnas asuvat Aleksinski keemiatehast, mis toodab Vene sõjaväele püssirohtu ja laskemoona.
Ukraina on võtnud sihikule Venemaa fossiilkütuste taristu osana oma strateegiast, et õõnestada Venemaa sõjategevuse peamist rahastamisallikat. Droonirünnakud Tuapse, Iljitši ja Novošahtinski rafineerimistehastele on toonud kaasa tootmise vähendamise või peatamise.
Peastaabi teatel andis Ukraina ööl vastu 14. jaanuari oma "massiivseima" löögi Venemaa sõjalistele ja tööstusrajatistele kuni 1100 kilomeetri kaugusel Venemaa sügavuses. Sihtmärkide seas olid keemiatehased, rafineerimistehased ja laskemoonalaod Engelsi lennubaasis, ütles Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) allikas Kyiv Independentile.
Droonirünnakute hoogustumise tõttu vähenes Venemaa naftatoodete eksport meritsi 2024. aastal 9,1 protsenti 113,7 miljoni tonnini, teatas Reuters 17. jaanuaril.
Ukrainian attack drones successfully hit another Russian fuel depot tonight, this time striking a large Rosrezerv strategic storage site outside of Uzlovaya, Tula Oblast.
— OSINTtechnical (@Osinttechnical) January 18, 2025
Witnesses reported roughly 10 explosions at the facility before it burst into flames. pic.twitter.com/3GeePWdKtN
Pistorius: Saksamaa võib saata väed Ukraina tulevasse puhvertsooni
Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et on avatud Saksa sõdurite saatmisele Ukrainasse, et aidata võimaliku vaherahu korral kindlustada demilitariseeritud tsooni.
Pistorius lisas usutluses ajalehele Süddeutsche Zeitung, et Saksamaa peaks seadma eesmärgiks kulutada riigikaitsele umbes kolm protsenti SKP-st.
Küsimusele, kas on võimalik Saksa vägede saatmine kindlustama vaherahuleppe korral Ukraina ja Venemaa vahelist puhvertsooni, vastas Pistorius: "Me oleme suurim NATO liige Euroopas. Ilmselgelt on meil roll."
Esmaspäeval USA presidendiks saav Donald Trump ütles valimiskampaania ajal, et võib lõpetada konflikti Ukraina ja Venemaa vahel vähem kui 24 tunniga. Hiljem on tema leer andnud mõista, et selleks on vaja rohkem aega.
Pistorius ütles, et Venemaa okupeerib praegu 18-19 protsenti Ukraina territooriumist, kuid ei ole hoolimata ligi kolm aastat kestnud sõjast suutnud rohkem saavutada ning on kandnud suuri kaotusi.
Küsimusele, millised peaksid olema Saksamaa kaitsekulutused, vastas Pistorius: "Peaksime rääkima rohkem kolmest kui kahest protsendist".
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1340 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 817 160 (võrdlus eelmise päevaga +1340);
- tankid 9803 (+0);
- jalaväe lahingumasinad 20 394 (+13);
- suurtükisüsteemid 22 040 (+21);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1262 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1046 (+0);
- lennukid 369 (+0);
- kopterid 331 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 22 579 (+13);
- tiibraketid 3049 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 34 325 (+69);
- eritehnika 3699 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Barbara Oja, Valner Väino
Allikas: BNS, The Kyiv Independant