Major Tatsi: Vene vägede liikumine Pokrovskile on olnud väga aeglane

Vene vägedel võttis 11 kuud aega, et jõuda Ida-Ukrainas Avdijivkast Pokrovskisse ning seda liikumist võib hinnata väga aeglaseks, eriti arvestades ressursse, mida Venemaa on pidanud selles kulutama, ütles "Ukraina stuudios" suurtükiväepataljoni staabiülem major Tanel Tatsi.
Rindejoone liikumised Ida-Ukrainas on olnud väga väikesed, kui arvestada, et Avdijivka langes Vene vägede kätte mullu veebruaris.
"Sellest ajast saadik on rindejoon selle sektoris edasi liikunud maksimaalselt 50 kilomeetrit. Ukraina on ikkagi päris suur maa, see liikumine on olnud selle aja kohta väga-väga aeglane," lausus Tatsi.
Samas on selles sektoris liikumine olnud ühesuunaline ja Vene väed liiguvad aeglaselt, aga pidevalt edasi, lisas ta.
"Väikesed pausid, mis on olnud, on olnud kas ilmast või Vene pool on ise võtnud operatsioonilise pausi. Aga kui võtame 11 kuuga 50 kilomeetrit, siis on see umbes 150 meetrit päevas, küll 30 kilomeetri laiusel rindel, see on umbes neli ruutkilomeetrit päevas ehk 11 kuuga umbes poole Ida-Virumaa suuruse ala," lausus Tatsi.
Tatsi sõnul näeb Vene doktriin ette kindlustatud punktidest möödumise, ümberpiiramise ja vallutamise. Otse on linnadesse Ukrainas sisenetud vaid paaril korral.
"Kui vähegi võimalik, lähevad tiibadelt mööda, sest linnalahing on äärmiselt kulukas ressursside osas. Kui arvestada, mis nad on kulutanud 11 kuu jooksul, et jõuda Avdijivkast Pokrovskisse, no isegi venelastel on teatud piirid ja nad tahaksid neid ressursse kasutada kusagil mujal," lausus Tatsi.
Ukrainlaste olukorra kohta Kurskis ütles Tatsi, et edu saab hinnata selle järgi, mis on Ukraina eesmärk Kurskis.
"Küsimus on, mida ukrainlased Kurskis tahavad – kas tahavad maa-ala hoida või venelasi kurnata. Kui tahavad maa-ala hoida, siis nad ei ole edukad, sest see tõmbub üha rohkem kokku. Kui nad soovivad venelaste jõudu kulutada, siis ei tasu kümne küünega igast puutüvest või põlluservast kinni hoida," lausus ta.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Ukraina stuudio", intervjueeris Reimo Sildvee