Uus riigisekretär: ministeeriumid ise kasutavad kulupõhiseid eelarveid

Peagi riigisekretäriks saav kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets rääkis usutluses Postimehele, et ministeeriumi igapäevaseks juhtimiseks, eesmärgistamiseks ja ressursside jagamiseks kasutab ta erinevalt riigieelarvest kulupõhist mudelit ning seda tegi kärbete kavandamisel ka valitsus.
"... riigieelarve pole piisavalt arusaadav. Kui vaadata kantsleri kogemusest või ministeeriumi vaatest, siis igapäevaseks juhtimiseks, eesmärgistamiseks ja ressursside jagamiseks kasutame kulupõhist eelarvepilti, tegevuspõhise osa teeme juurde. See on eraldi töö, et paigutada eelarve õigetesse rahandusministeeriumi kulumudelitesse," rääkis Kasemets ajalehele antud pikemas intervjuus.
"Kui vaatame eelarvekärpeid, mida valitsus otsustas, siis lõpuks tehti need ikka kulupõhiste, mitte tegevuspõhiste mudelite alusel," lisas ka viimastel koalitsioonikõnelustel osalenud Kasemets.
Samas ütles Kasemets, et palju kriitikat saanud ja avalikkusele läbipaistmatust tegevuspõhise riigieelarve mudelist ei tohiks loobuda. "Tänasest parem eelarveversioon peaks olema kombinatsioon mõlemast, aga tegevuspõhise eelarve koostamise koormus võiks olla väiksem," selgitas ta. "Riigikantselei saab kindlasti kaasa aidata, koos ministeeriumitega ja rahandusministeeriumiga mõelda, kuidas eelarve selgem ja läbipaistvam oleks."
2025. aasta riigieelarve võttis riigikogu tavapäraselt vastu koalitsiooni häältega, kuid erandlikult jätsid seekord kaks neist hääletamata - endine rahandusminister Aivar Sõerd ja endine kultuuriminister Signe Kivi.
2025. aasta riigieelarve eelnõu arutelu käis suuresti selle arusaadavuse ja läbipaistvuse küsimuse ümber. Kuigi Kristen Michali valitsuse juulis sõlmitud koalitsioonilepingus on kirjas lubadus, et riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev, oli selgust võrreldes varasemate tegevuspõhise mudeli alusel koostatud eelarvetega veel vähem.
Eelarveseaduse kohta tegi enneolematu avalduse õiguskantsler, kes osutas, et tõenäoliselt 2025. aasta riigieelarve põhiseadusele ei vasta, sest niisuguseid tulu- ja kuluridasid, mida riigikogu saaks muuta, seal ei ole.
Riigieelarvet õiguskantsler riigikohtus vaidlustama siiski ei hakanud, viidates sellise võimaluse õiguslikule vaieldavusele.
Allikas: Postimees