Kasemets: avalik sektor on liiga palju iseendaga tegelema jäänud
Eesti on Euroopa Liidu õiguse üle võtmisega loonud liiga palju regulatsioone ning tihtipeale teinud eelnõusid mõtlemata, kuidas see mõjutab ettevõtteid ja inimesi, ütles veebruarist riigisekretäri ametisse astuv Keit Kasemets.
Keit Kasemets rääkis "Esimeses stuudios", et riigisekretärina on tema esimene väljakutse tagada, et Eesti saaks Venemaa elektrisüsteemist tõrgeteta lahutatud ja Euroopa süsteemiga liidetud. Tema pikem eesmärk on aga asjaajamise lihtsustamine ja regulatsioonide vähendamine.
"Võib-olla Eesti avalik sektor on veidikene liiga palju jäänud kuidagi tegelema iseendaga. See tähendab seda, mida ma olen ka näinud oma kantsleritöös (kliimaministeeriumis), et kui me teeme eelnõusid, siis me võib-olla liiga vähe – see ei ole kriitika minu kolleegide suhtes, vaid laiem tähelepanek – mõtleme sellele, kuidas see mõjutab tegelikult ettevõtteid, inimesi ja miks me neid eelnõud siis teeme. Me ei tee seda selleks, et endal oleks kuidagi lihtsam töötada või et meil oleks selgem regulatsioon," rääkis ta.
"Ja koos Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ja erinevate kriisidega oleme tõesti veidikene jõudnud sinna, et regulatsioone on liiga palju. Ja väikeses riigis nagu Eesti, kus oleme harjunud olema avatud, lihtsa asjaajamisega riik, see on hakanud häirima ja sellega kindlasti on plaanis tegeleda," lisas ta.
Kasemetsa sõnul rääkis ta juba aastaid tagasi Euroopa Liidu sekretariaadi juhina sellest, et Euroopa Liidu õigust on liiga aktiivselt üle võetud. Kasemetsa hinnangul oleks üks lahendus selle vastu see, kui Eesti juba Euroopa Liidus uute ettepanekute aruteludel ja enne otsuste tegemist aktiivsemalt sõna võtaks.
"Esimene asi on ikkagi olla aktiivsem selles faasis, kui Euroopa Liidus alles tehakse kokkuleppeid, missugused need regulatsioonid on. Ma arvan, et see on võib-olla just see pool, kus see protsess on läinud liiga tehniliseks, mingitel juhtudel lihtsalt nii-öelda minnakse kaasa erinevate ettepanekutega, mida tehakse ja siis alles hiljem avastatakse, missuguseid nõudeid see kaasa toob. Ka ettevõtjatel ei ole piisavalt võimekust ja aega ise sellel järgehoida," selgitas ta.
"Nii et on väga tähtis, et on aktiivsemad arutelud ka enne seda, kui juba otsused on tehtud. Ja ma arvan, et pärast on ruumi võtta see lähenemine, et loomulikult Euroopa Liidu direktiive tuleb täita, selles keegi ei kahtle, kui need on juba vastu vastu võetud, aga üle pingutada ei ole mõtet," lisas ta.
Kasemetsa hinnangul tuleks bürokraatia vähendamiseks teha ka revisjon selle üle, millistes valdkondades on võimalik dereguleerida ja riigi rolli väiksemaks muuta.
"Sellest on räägitud hästi palju ja võib öelda jälle, et see on niisugune retooriline lähenemine. Mina näen seda nii, et seda tuleks teha tihedas koostöös ettevõtjatega. Üks esimesi minu samme riigisekretärina saab kindlasti olema see, et me võtame ka ettevõtjad kokku ja hakkame riigi rolli ja regulatsioone üle vaatama," sõnas ta.
Kasemets tõdes, et kuigi praeguses koalitsioonilepingus on põhimõte, et iga uue regulatsiooni loomisega kaotatakse üks vana regulatsioon, siis siiani ei ole seda kuigi aktiivselt täidetud. Kasemetsa sõnul ei olnud ministeeriumid selle põhimõtte üle väga entusiastlikud.
"Kui justiitsminister saatis selle ettepaneku arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele, siis ministeeriumitest tulid niisugused vastused, et ei tea, kas tuleb sellega tegeleda, see toob lisabürokraatiat. Ma kindlasti seda nii ei näe. /.../ Ei saa välistada, et uusi nõudeid on vaja teha, aga siis tulebki ka vanu nõudeid maha võtta. Seda saabki teha läbi igapäevase sellele teemale tähelepanu pööramise."
EL läheb rohepöördega edasi, kuid regulatsioonid muutuvad
Viimasel ajal on rohepööre saanud kriitikat ja näiteks Euroopa Liidu eesistuja Poola peaministri Donald Tuski hinnangul tuleks kõik sellega seotud algatused üle vaadata.
Kasemets ütles, et Euroopa Liit rohepöördest ei tagane, kuid muutused tulevad.
"Euroopa Liidu jaoks rohereformid on ju olnud vähemalt retoorikas või ka sisus paljuski ikkagi majanduskasvustrateegia. Euroopa Liit väga paljuski sõltub fossiilsetest kütustest, mida Euroopas ei toodeta või toodetakse väga vähe. Valdavalt ikkagi neid imporditakse mujalt, vaenulikest riikidest. Ja üks suur strateegiline eesmärk, mis kogu aeg Euroopa Liidu rohereformiga seoses on olnud, on ju see, et uutest taastuvatest kütustest, energeetikast, puhtast tööstusest tekiks uus majanduskasv. Küsimus on selles, kas need meetmed on olnud õiged, mida on kasutatud ja kas ka turg on tulnud sellega kaasa," selgitas ta.
"Vastus on, ma arvan, et kindlasti seal on parandamisruumi. Ma seda ausalt öeldes ei usu, et just need bürokraatlikud reeglid, näiteks aruandluskohustus, mis on kestlikkusaruandluse kohustus, on nüüd põhitakistus, mis Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet piirab. Aga seal on kindlasti ruumi teha asju lihtsamalt. Euroopa Komisjon on ka siin öelnud, et nad plaanivad seda teha, need reegleid üle vaadata. Seda kindlasti tuleks teha, ma seda toetan," rääkis Kasemets.
Kasemets tõdes, et turud ei ole rohemuutustega nii kiiresti kaasa tulnud kui EL esialgu ootas. "Kui toome selle Eesti konteksti, vaatame energeetika teemat, siis ega valitsusliit ilmaasjata hiljuti otsustanud alandada elektri baastarbimise prognoosi, mis varem oli plaanide aluseks võetud. Näha on, et neid tööstusi nii kiiresti ei tule," ütles ta.
"Ma arvan, et muutused tulevad. Regulatsioone teatud määral lihtsustatakse. Ma arvan, et rohepööret kuskile põõsasse siiski ei heideta, sellega minnakse edasi. Komisjon tuleb kohe välja ka puhta tööstuse algatusega, nii et fookus läheb, ma arvan, veel rohkem konkurentsivõimele, veel rohkem majandusele ja siis vähem uute reeglite kehtestamisele," rääkis Kasemets.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Andres Kuusk