Pakosta: oleme lausaliselt võtnud EL-i õigust üle rohkem kui peaks
Eesti on võtnud lausaliselt üle Euroopa Liidu õigust rohkem kui tegelikult peaks ja enne uute regulatsioonide vastu võtmist peaks vaatama, et olemasolevad tööle saaks, ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Justiitsminister Liisa Pakosta tõdes "Esimeses stuudios", et Eestis on ilmselgelt liiga palju regulatsioone ning seetõttu on valitsus bürokraatia vähendamisega juba algust teinud.
"Ma saatsin augustis välja laialdase korjekirja "Bürokraatiale vitsad peale". Sain palju tagasisidet, kuidas neid küsimusi lahendada. Püstitasin neli küsimust, millele otsime lahendust. See pole ainult halduskoormuse vähendamine, vaid ka see, kuidas saame tehnoloogilised lahendused juba kohe õigusloomesse sisse, kuidas saame Euroopa Liidu õigust õiglaselt ja kitsamalt üle võtta. Veebruaris lähen kabinetti ja tutvustan lahendusi, sest see tähendab palju ülesandeid ka teistele ministeeriumitele," selgitas ta.
Pakosta sõnul on Eesti võtnud Euroopa Liidu regulatsioone liiga agaralt üle ja enne uute ülevõtmist tuleks olemasolevad tööle panna.
"See on Eesti ettepanek olnud, et peaksime seal joone vahele tõmbama ja vaatama, et olemasolevadki regulatsioonid tööle saaks. Lisaks, me oleme lausaliselt võtnud Euroopa Liidu õigust üle rohkem, kui tegelikult võtma peaks. Me oleme kehtestanud karmimad nõuded, kui tegelikult kehtestama peaks. Ja kus on antud vahemik, seal oleme valinud alati kõige karmima. Ka see on üks asi, mis mul oli küsimuste hulgas, millele sain tagasisidet ja kust läheme edasi," rääkis Pakosta.
Seda, kas Eestis on ka ametnikke liiga palju, on ministri sõnul keeruline hinnata, sest mõnes valdkonnas on neid kindlasti palju, kuid mõnes kohas on neid puudu. Pigem on Eesti Pakosta hinnangul selles osas õhuke riik.
Vanglakohtade võimalikul väljarentimisel on riskid maandatud
Eestis on käimas arutelu Tartu vangla väljarentimise üle välisriikidele. Pakosta selgitas, et kui riik ei leia Tartu vanglale eriotstarbelise kinnisvarana muid võimalusi, siis üks variant on vangla sulgemine ja inimeste töökaotus, kuid teine variant on just vangla väljarentimine, mis tähendaks omakorda töökohtade säilimist.
"Meil on tühi hoone ja sellega on kaks võimalust: me korjame maksumaksjalt raha, et hoida tühja hoonet – aga pole aus, et maksumaksja peab makse maksma selleks, et riik lihtsalt hoiab tühja hoonet –; teine on variant, mis ka Euroopas on laialt kasutusel olnud, et kui meil on midagi parasjagu üle, siis saame seda müüa kellelegi teisele, pannes paika selged punased jooned, et tagada Tartu piirkonnale parem turvalisus, kui see praegu on," selgitas minister.
Pakosta rõhutas, et vangla väljarentimise eesmärk oleks ennekõike Tartu piirkonna turvalisuse ja kahe riigi vahelise turvalisuse alase koostöö parandamine ja Eesti maksumaksja kanda ei tohiks jääda ükski sent.
"Kõik riskid peavad olema kantud teise riigi poolt. Meile jäävad töötajate oskused, maksud ja sellised tulud," lisas ta.
"Riskid on igal juhul ka kaetud väga põhjalikult ja sellega oleme pikalt vaeva näinud, et meil ei jääks üles ühtegi riski, mis poleks maandatud ja ka korralikult maandatud."
Pakosta loetles Eesti punaseid jooni vanglate väljarentimiseks välismaalastele: "Turvalisus peab tervikuna kasvama. Et me võtaksime ainult selliseid vange, kellel linnaloale pole lootustki. Kõik naasevad asukohariiki, mitte keegi ei vabane Eestisse. Ja juba mõnda aega enne vabanemist ta naaseb tagasi ehk ühiskonda sotsialiseerumine toimuks asukohariigis. Ja mitte ükski kulu ei tohi jääda mingil moel ei meie meditsiinisüsteemi, õpetajatele, tõlkidele, vaid kõik peab looma ikkagi tulusaid töökohti."
Pakosta sõnul on juba lahendamisel näiteks õiguskantsleri viidatud probleem, et välisvangidel oleks ligipääs professionaalsele emakeelsele abile.
"Need on juba lahendatud. Juba katsetatakse vanglates tõlkeprogramme. Eesti on digiriik. Me suudame pakkuda asju, mida need riigid, mille põhjalt analüüsid tehti, pakkuda ei suutnud. Meie suudame," selgitas ta.
Pakosta ütles, et Eestis on juba praegu välisvange, keda on vastu võetud rahvusvahelise koostöö raames, samuti on vastu võetud sõjakurjategijaid. Minister lisas, et ka paljud kodumaised vangid pole sageli eestikeelsed.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Mirko Ojakivi