Nordica erikontroll: kriitikat said nii ettevõtte juhatus kui ka nõukogu
Hiljuti pankrotistunud rahvuslikus lennukompaniis Nordica tehtud erikontroll tuvastas nii ettevõtte juhatuse kui ka nõukogu töös puudujääke. Erikontrolli järgi esines juhtumeid, kui nõukogu nõudis küll juhatuselt täpsemate finantsanalüüside esitamist, kuid kiitis projekti elluviimise või lepingu sõlmimise enne heaks, kui juhatus soovitud andmed esitas.
Erikontrolli viisid läbi Ernst & Young Baltic ja advokaadibüroo FORT. Erikontrolli käigus hinnati Nordica nõukogu ja juhatuse poolt perioodil 1. jaanuar 2020 kuni 27. juuli 2023 tehtud juhtimisotsuste vastavust korraliku ettevõtja hoolsusele, omaniku ootustele ning valitsuse sätestatud tingimustele ja eesmärkidele.
Erikontroll tuvastas, et Nordic Aviation Group ja Regional Jet OÜ juhatus ei pööranud enne uute projektidega alustamist ja tehingute tegemist piisavat tähelepanu kaasnevatele riskidele ja nende võimalikule majanduslikule mõttekusele.
Samuti ei andnud juhatus omal algatusel nõukogule piisavalt põhjalikku ja objektiivset teavet otsustuste mõju kohta ettevõtetele, et nõukogul oleks olnud võimalik teha konkreetsele projektile nõusoleku andmisel või tehingu heakskiitmisel informeeritud otsus. Nõukogu omakorda ei küsinud alati piisavalt lisateavet.
Erikontroll tuvastas, et esines juhtumeid, kui nõukogu nõudis juhatuselt täpsemate finantsanalüüside esitamist, kuid kiitis projekti elluviimise või lepingu sõlmimise enne heaks, kui juhatus soovitud andmed esitas.
Kui projekti kestel asjaolud muutusid, siis nende muudatuste mõju ettevõttele ja projekti kasumlikkusele nõukogus enamasti ei arutatud.
Esines juhtumeid, kus juhatus ei taganud, et hinnatakse õigesti regulatsioonide kohaldamist ja selle mõju lepinguliste kohustuste täitmisele ning et oleks võetud õigel ajal asjakohaseid meetmeid.
Erikontroll tuvastas veel, et Nordicale eraldatud riigiabi jaotusplaani muutmine ei olnud täielikult kooskõlas algse jaotusplaaniga. Samuti võisid juhtorganite otsused tekitada ettevõttes huvide konflikti riske.
Analüüsides juhtimisotsuste vastavust omaniku ootustele tõi erikontroll välja, et kõik erikontrolli perioodil alustatud teenuslepingud olid eelarvestatud kasumlikuna ning otsused lepingutega alustada olid kooskõlas omaniku ootuste kasumlikkuse eesmärgiga.
Samas tõi erikontroll negatiivse poole pealt välja, et planeeritud investeeringuid, uusi lepinguid ja projekte ei analüüsitud piisava põhjalikkusega ning realiseerunud riske ei osatud tuvastada ja arvesse võtta.
Hinnates juhtimisotsuste vastavust valitsuse sätestatud tingimustele ja eesmärkidele märkis erikontroll, et aktsiakapitali suurendamise ja laenu andmise eesmärk oli kindlustada äriühingu jätkusuutlikkus, tõrgeteta majandustegevus ja vajalikud käibevahendid ning ühtlasi tagada võime katta Covid-19 kahjud ulatuses, mis oli vajalik kriisiga kaasnevate mõjude leevendamiseks. Erikontrolliga aga tuvastati, et eraldatud riigiabi kasutamise tegelik jaotus erines valitsuse korralduse seletuskirjas toodud jaotusettepanekust.
Erikontrolli rühma juht: juhatus külvas nõukogu infoga üle
"Vahel me nägime isegi tõenditest seda, lepingutega seotud riske hakati hindama ja analüüsima alles siis, kui leping oli juba sõlmitud ja risk oli realiseerunud," ütles erikontrolli rühma juht, advokaadibüroo Walless partner Merit Lind.
Nõukogu aga ei suutnud teha piisavalt järelevalvet.
"Juhatus teinekord külvas nõukogu informatsiooniga üle, kuid kahjuks oli informatsioon sageli esitatud sellisel kujul, et puudus selgitus, mida tähendab, see info ettevõttele, mis on selle otsustuse võimalik mõju ja võimalikud riskid. Ehk siis info ülekülluse tingimuses võis vabalt ka juhtuda seda, nõukogu ei mõistnud lõpuni, mida nad otsustama peavad. Nõukogu liikmed näiteks küll küsisid finantsandmeid teatud uue projekti algatamisel, kuid kinnitasid projekti siiski ära, enne kui nad selle info said," rääkis Lind.
Näiteks Nordica müügiplatvormile Amadeus ei tehtud riskianalüüsi. Nii see, kui ka Rootsi Gjällivare PSO leping lõpetati kahjumiga. Mõlema projekti ajal juhtis ettevõtet Erki Urva.
"Amadeusi leping oli täiesti osa strateegilisest plaanist, mis oli heakskiidetud ka nõukogu poolt ja mis oli vajalik selleks, jätkata sedasama Rootsi PSO lepingu täitmist, ehk siis lennata ja müüa pileteid. Suuremad investeeringu otsused kõik olid kinnitatud meie nõukogu poolt. Ja me esitasime nõukogule täiesti adekvaatsed äriplaanid," ütles Erki Urva.
Ülejäänud viie projekti ajal juhtis Regional Jeti ja hiljem Nordicat Jan Palmer. Tema ei soovinud teemat kommenteerida.
Sellel ajal mõlema ettevõtte nõukokku kuulunud kliimaministeeriumi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi kirjutas, et tema ajal osales nõukogu aktiivselt ettevõtte juhtimises, kontrollides ja jälgides järjepidevalt ettevõtte tegevust.
Erikontrolli algas peaminister Kristen Michal, kui ta oli kliimaminister.
"Erikontrolli ja selle raporti tulemusena on prokuratuuri käsil kriminaalasi, kriminaalmenetlus faktide tuvastamiseks. Nii, et ootame seda," ütles Michal.
Toimetaja: Urmet Kook