Vaga: kaitsekulude tõstmist lubavad positiivsed sõnumid Euroopa Komisjonist

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, reformierakondlane Kristo Enn Vaga ütles, et peaminister Kristen Michali (RE) üleskutse tõsta kaitsekulud viiele protsendile ajendiks olid positiivsed sõnumid Euroopa Komisjonist kaitsevõlakirjade programmi kohta ja Friedrich Merzi võimalik saamine Saksamaa järgmiseks liidukantsleriks.
"See on igas mõistes väga vajalik initsiatiiv. Oleme pikalt rääkinud just Euroopa Liidu liikmesriikidega, et kaitsekulutusi peab tõstma. Uus USA president on andnud nii ametlikult kui ka mitteametlikult teada, et Euroopa peaks oma kaitsesse seda rohkem raha panema ja selle aasta Haagi tippkohtumisel kindlasti tulevad uued otsused, mis on tänasest kahest protsendist kindlasti oluliselt suuremad. On räägitud, et võiks olla viis protsenti," kommenteeris Vaga ERR-ile Michali üleskutset.
"Siin ongi koht, kus meie koos regiooni teiste partnerite – Läti, Leedu ja Poolaga – oleme võtnud selle sihi, et lähiaastatel liikuda viie protsendi peale. Esmatasemel tähendab see seda, et meil on vaja saada Euroopa Liidust kokkulepped kahes asjas. Üks on see, et pikalt räägitud kaitsevõlakirjade plaan realiseeruks, et me võtaksime siis ühiselt Euroopa Liidu liikmesriikidega laenu, mis oleks kaitsele suunatud. Teine on see, et alustada debatti, et Maastrichti reeglite seest võiks välja arvata kaitsesse minevad kulud või vähemalt siis need kulud, mis lähevad üle kahe protsendi SKT-st kaitseks," lisas ta.
Mõni tund enne seda, kui peaminister Kristen Michal tuli kaitsekulude viiele protsendile tõstmise üleskutsega välja, kritiseeris ja naeruvääristas Vaga Isamaa esimehe Urmas Reinsalu ettepanekut tuua laskemoona soetused varasemaks ja võtta laenu.
"Selle eelnõu ettekandmisel saime jälle näha sellist suurepärast Reinsalu tuuleveskistiili: tiirleb, pöörleb ja kogu saal on õhku täis ja proovib lahendada probleemi, mida tegelikult väga enam ei olegi. 1,6 miljardit on riigikaitsesse juurde leitud. Ja ta räägib siin, et ükskõik, mida on vaja osta, peaasi, et kiiresti ostame, ükskõik, kust raha tuleb – võtame laenu, see on ühekordne kulu. Ei ole üldse vahet, kas peame selle tagasi maksma või ei pea seda tagasi maksma. Selline mõnus stiil ja kindlasti saab palju aplause pärast oma fraktsioonis," ütles Vaga teisipäeval riigikogus.
ERR küsis Vagalt, kas ta on oma seisukohta 180 kraadi muutnud.
"Kui te eile minu kõnet riigikogus kuulate, siis ma ikkagi naeruvääristasin seda, et Urmas Reinsalu on eelnevalt öelnud, et ärge muretsege, igasugune laenuvõtmine on ühekordne kulu. Me ju teame, et see nii ei ole. Ja isegi härra Reinsalu seda siis hiljem seal kinnitas, et tegelikult see ei ole ühekordne kulu, et sellele lisanduvad intressimaksed aastate jooksul. Ma naeruvääristasin seda, et Urmas Reinsalu arvab, et laen on lihtsalt asi, mida ei pea tagasi maksma
ja mis on ühekordne. See kindlasti nii ei ole," kommenteeris Vaga.
"Kui me saame seda Euroopa Liidu liikmesriikidega koos teha ehk need on ühised kaitsevõlakirjad, siis see toetab mitut eesmärki. Üks on see, et me ise siseriiklikult panustame rohkem oma kaitsesse. Aga väikse liikmesriigina on vaja, et kõik meie regioonis panustaks rohkem. Ja kui me saaks tõesti selle kokkuleppe, et 27 liikmesriiki hakkavad rohkem panustama, võtavad ühise laenu just ühel eesmärgil, et suurendada Euroopa Liidu kaitsevõimet, siis selle poolt me oleme kogu aeg olnud. Aga eelnevalt on tundunud, et Euroopa Liidus sellist
kokkulepet on üsna võimatu sõlmida," rääkis Vaga.
Vaga sõnul on Euroopa Liidus puhumas nüüd uued tuuled ja julgustavad sõnumid tulevad nii liikmesriikidest kui ka Euroopa Komisjoni volinikelt. Näiteks on Vaga sõnul lootus, et järgmiseks Saksamaa liidukantsleriks saab Friedrich Merz, kes on Euroopa kaitse teemadesse suhtunud reljeefsemalt kui praegune kantsler Olaf Scholz.
"Tõenäoline uus kantsler, härra Merz, võiks olla see inimene, kes ka Saksamaa poolt toetaks seda [kaitsevõlakirjade] programmi ja seda me väga loodame. Ja seda me oma regiooni partneritega küsima lähme, et just ühiselt panustada kaitsevõime suurendamisse," sõnas Vaga.
"Väga suureks suunanäitajaks on ka uued volinikud. Just julgeoleku valdkonnas ootame me suure innuga kaitsevolinik Andrius Kubiliuse nn Euroopa kaitse valge raamatu avalikustamist. Meie arvamus ongi see, et sealt tuleb Euroopa Komisjoni poolne pakkumine, et teha need ühised kaitsevõlakirjad," ütles Vaga.
Peaminister Kristen Michal (RE) ütles teisipäeval, et riik peaks kaitsekulude eesmärgiks võtma viis protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kulude katteks tuleb peaministri sõnul leida Euroopa Liidu keskne rahastus, jätkata kärpeid ning võtta laenu.
Michal rääkis Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et toetab USA president Donald Trumpi ettepanekut, et NATO riigid peaksid tõstma kaitsekulutused viiele protsendile SKP-st.
Toimetaja: Aleksander Krjukov