Peeter Tali: kaitsevõime suurendamise võti peitub EL-i kaitsevõlakirjades

Ilmselt on ainuke reaalne viis kaitsevõimet otsustavalt tõsta kasutada Euroopa Liidu ühisrahastust ehk siis kaitsevõlakirju ja leevendada EL-i eelarvereegleid. See on aus Eesti maksumaksjate suhtes, kirjutab Peeter Tali.
Eesti kaitsevõimet tuleb suurendada, sest Vladimir Putin ja tema Hiina, Põhja-Korea ja Iraani liitlased saavad aru ainult toorest sõjalisest jõust. Selleks on vaja kõigepealt poliitilist tahet ja siis raha.
Poliitiline tahe tundub olevat olemas, sest peaminister Kristen Michal on teinud ootamatu poliitilise avangu öeldes, et Eesti kaitsekulude sihteesmärgiks tuleb võtta viis protsenti SKP-st. Leedu president Gitanas Nausėda on käinud välja mõtte, et riik peaks seadma eesmärgiks kuus protsenti. Leedukad ongi äkilisemad, kuigi konservatiivsed poliitikud hoidsid kahe käega peast kinni, et esiteks kust see raha võtta ja siis teiseks, et kuhu see siis panna.
Kes oleks järjekordse maksutõusuga nõus?
Eesti sotsid jõudsid juba öelda, et 700 miljonit lisaraha riigikaitsesse on vajalik, makse tuleb tõsta ja rikkad peavad rohkem maksma. Sotsialistliku loosungina kõlab see muidugi suurepäraselt, aga ebaselgeks jääb ikkagi, kes need rikkad täpselt on. Kas need kelle kuusissetulek on 1800 eurot bruto või juba ka need kelle sissetulek jääb kuskile 1400 euro kanti?
Järjekordne maksutõus Eestis ei ole lahendus. Pigem vastupidi, see lõhuks ühiskonda. Ka Eesti avaliku sektori kärpimine oleks pool rehkendust, sest mul on väga raske uskuda, et valijad selle eriti jõhkras mahus alla neelaksid.
Protsent SKP-st ega rahahunnik ei kaitse riiki ega rahvast, kuigi rahanumbrid president Donald Trumpile ilmselgelt meeldivad ja ta tõstis Euroopa liitlastele kaitsekulutuste lati viie protsendi peale SKP-st. Euroopa riigid juba lubanud kaitsekulutusi märgatavalt tõsta ning Poola, Leedu ja nüüd vist ka Eesti üle Trumpi pandud läbirääkimiste algseisu. USA kaitsekulutused olid eelmisel aastal 2,38 protsendi SKP-st.
Lahendus on Euroopa Liidu ühisrahastus
Ukraina sõja õppetunnid ja Venemaa ning tema liitlaste hübriidsõda vaba maailma vastu õpetavad meile, et Eesti peab ilmselgelt investeerima õhukaitsesse, oma mereväe arendamisesse, droonisõja võime loomisesse. Muidugi tuleb ka tõsiselt vaadata, kuidas ja kui tõhusalt on siiamaani kasutatud neid sadu miljoneid eurosid, mille rahvas on juba maksutõusudega paigutanud julgeolekusse.
Eesti 200 lahenduseks ja vist ainukeseks reaalseks viisiks kaitsevõimet otsustavalt tõsta, on kasutada Euroopa Liidu ühisrahastust ehk siis kaitsevõlakirju ja leevendada EL-i eelarvereegleid. See on aus Eesti maksumaksjate suhtes.
Euroopa Liidu asjade komisjoni kõige tähtsam töö on rääkida oma kolleegidega teistest parlamentidest eesmärgiga 75 aastat rahu ja õitsengut nautinud Euroopa üles äratada ja öelda, et oleme koos selles jamas. Brüsseli, Berliini, Dublini ja Viini kaitsmine hakkab Narvast pihta.
Eesti ja teised EL-i piiririigid ei pea kandma ebaproportsionaalselt suuri kaitsekulutusi, maksustades oma elanikkonna ja ettevõtluse oimetuks.
Iirimaa kaitsekulutused on alla 0,3 protsendi SKP-st, Austrial üks protsent, Hispaanial 1,28 protsenti, Luksemburgil 1,29 protsenti, Belgial 1,3 protsenti, Itaalial 1,49 protsenti. See ei ole ei normaalne ega ka aus agressiivse Venemaa piiririikide elanike suhtes. Lisaks julgeolekumaksule pead psühholoogiliselt taluma Peipsi taga lõrisevat metsalist ja rõskus poeb kontidesse, sest ilm on ka vilets, erinevalt päikesepaistelisest Hispaaniast.
30. oktoobril avaldatud Soome ekspresidendi Sauli Niinistö EL-i tsiviil- ja sõjalise ettevalmistuse ja valmisoleku teemalise raporti kandev sõnum on mõtteviisi muutus. Euroopa peab olema valmis aina ohtlikumaks muutuvas maailmas.
165 leheküljel toob Niinistö raport välja kaks tähtsamat tegevust, millele EL peab tulevikus tähelepanu pöörama. Esiteks, valmisoleku põhimõte tuleb integreerida järgmisse EL-i eelarvesse. Teiseks, kaaluda tuleb Euroopa valmisoleku investeeringute raamistiku loomist, et see toetaks EL-i üleminekut liiduks, mis on igasuguste ohtudega hakkama saamiseks täielikult valmis. Me peame Niinistö raportist rohkem rääkima ja tema soovitused ellu viima. Euroopa mõtteviisi tuleb muuta.
Tähtede seis Euroopa poliitikataevas ei ole halb
Andrius Kubilius Leedust on kaitse- ja kosmosepoliitika volinik, Piotr Serafin Poolast eelarve ja avaliku administratsiooni volinik, Henna Virkkunen Soomest tehnilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia asepresident ning meie oma Kaja Kallas on EL-i välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
See, et EL-i ja NATO piiririikide tipp-poliitikud on neil võtmeametikohtadel on selge märk, kuidas Ursula von der Leyen ja Euroopa Liit tajuvad olukorda Euroopas ja maailmas laiemalt. Aga see tähendab ka vastutust. Sõltumata sellest, kes on parasjagu Ameerika Ühendriikide president, ei lähe julgeolekuolukord maailmas otsekohe paremaks. Me peame hoidma ühte ja end valmis panema. Me ei tohi kaotada aega. Talv on tulekul.
Toimetaja: Kaupo Meiel