Maamaksu laekumine ei kasva tänavu vaid ühes vallas

Maksu- ja tolliamet on ära hinnanud sel aastal omavalitsustele laekuvad maamaksu summad. Kuigi osa omavalitsusi on selleks aastaks maksumäära vähendanud, siis tegelikult laekub vaid Väike-Maarja vallas omavalitsusele maamaksu vähem kui mullu. Igal pool mujal maamaksu laekumine kasvab.
Eestis on vaid omavalitsuste eelarvesse laekuv maamaks omavalitsuseti erinev protsent maa hinnatavast väärtusest. Aastani 2022 ei julgenud poliitikud 21 aastat maa korralist hindamist teha 21 aastat, mil viimaks maad taas ära hinnati.
Samal ajal maa korralise hindamisega anti omavalitsustele võimalus ise määrata teatud piirides maa maksustamise määr ja järgmisest aastast ka seda, kas kodualune maa on maksuvaba või mitte. Ka riigikogu kehtestas üleminekusätted, millega piirati tasutava maamaksu kasvu.
Varasemad maksumäärad toodi alla ja omavalitsused said maksimaalseks elamumaa ja maatuludusmaa maksumääraks kehtestada 0,5 protsenti ja muu sihtotstarbega maa maksumääraks ühe protsendi. Lisaks hakkas kehtima ka tasutud maamaksu piir – maatükilt tasutud maamaks sai möödunud aastal maksimaalselt tõusta 10 protsenti ja kui see oli vähem kui viis eurot, siis sai tõus olla maksimaalselt viis eurot.
Eesti 79 omavalitsusest 63 kehtestas möödunud aastaks maksimaalse võimaliku maksumäära, mis siiski lähtuvalt maksustamiskorra muutusest tõi paljudele omavalitsustele kaasa reaalse maamaksu laekumise languse.
Selleks aastaks said omavalitsused võimaluse elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maamaksu määra tõsta maksimaalselt ühele protsendile ja muu sihtotstarbega maa maksimaalset maksustamismäära tõsta kahele protsendile. Maatulundusmaa maksumäär jäi paika maksimaalselt 0,5 protsendi juures.
Kuus omavalitsust – Haljala, Jõelähtme, Loksa, Lääneranna, Maardu ja Vormsi – otsustasid ka selleks aastaks maamaksumäärad maksimaalsele tasemele tõsta. 39 omavalitsust jätsid oma määrad paika, 26 tõstsid määrasid, 11 langetas ja kolm mõnda tõstis ja mõnda langetas.
Kuna möödunud aastal sõltumata määratud maamaksumäärast rakendus 10-protsendiline tasutud maksu kasvu piirang, mis sel aastal on asendunud 50-protsendilise, või siis 20 euro suuruse maksimaalse tõusu piiranguga, siis tegelikult maksu- ja tolliameti esialgsete arvutuste kohaselt pea kõigis omavalitsustes laekuva maamaksu summa kasvab. Ka neis, kus tegelikult otsustati maamaksumäärasid vähendada.
Ainus omavalitsus Eestis, kus prognoosi kohaselt maamaksu laekub möödunud aastast vähem, on Väike-Maarja vald. Kui eelmisel aastal sai omavalitsus maamaksu 400 988 eurot, siis sel aastal laekub vallale 350 000 eurot ehk 50 988 eurot vähem.
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla ütles, et tegelikult vallavalitsus soovis määrasid ja laekumist sel aastal tõsta umbes 100 000 – 150 000 euro võrra, kuid vallavolikogu laitis plaani maha. Kesküla sõnul hindas volikogu, et muidu kasvaks põllumeestel küsitav maamaks liialt palju ja kuna metsamaale ja põllumaale erinevat maksumäära kehtestada ei anna, tuleb vallal laekumist vähendada.
Seega on Kesküla sõnul selle aasta eelarvest puudu umbes 150 000 eurot, mis valla jaoks on oluline summa. Tema hinnangul tähendab vähenev raha väljakutseid hariduses ja teehoiu ja -hoolduse eelarve vähenemist.
Absoluutnumbrites kasvab maamaksu laekumine enim Tallinnas – 9,5 miljonit eurot, seda samaks jäävate maksumäärade keskkonnas. Ka Tartu linnas jäid maksumäärad samaks, aga laekumine kasvab 1,2 miljoni euro võrra. Ligi miljon laekub ka rohkem Viimsis, mis muu sihtotstarbega maa maksumäära pool protsendipunkti siiski ka tõstis.
Suhtelises võrdluses tõuseb enim maamaksu laekumine Narva linnas. Üle kahe korra 468 000 euroni, seejuures samaks jäävate maamaksu määradega. Narva praegune linnapea Katri Raik ütles, et linnas on võim mitu korda vahetunud, mistõttu ta peab pisut uurima, mis täpsemalt linnavõimul mõttes oli. ERR lisab tema kommentaari esimesel võimalusel.
Esialgsetel andmetel maksu- ja tolliameti prognoositav maamaksu laekumine 2025. aastal (eurodes):
allikas: maksu- ja tolliamet
Maamaksumäärad ja nende muutused omavalitsustes; elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksumäär, maatulundusmaa maksumäär, muu sihtotstarbe maa maksumäär, protsentides ja nende muutus protsendipunktides:
allikas: maksu- ja tolliamet
Toimetaja: Huko Aaspõllu