Ligi: kutsun üles kõiki riike mitte peksma segast iga Trumpi sõna peale

Ühelgi riigil, kes on peale Donald Trumpi ametisse astumist teatanud, et kavatseb kaitsekulud tõsta viie protsendini SKP-st, pole tegelikku plaani selle teostamiseks ning taoliste avalduste tegemist võiks vältida, ütles intervjuus ERR-ile rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).
Viimastel päevadel on lisaks Eestile ka meie lähinaabrid hakanud rääkima kaitsekulude viiele protsendile tõstmisest. Ligi sõnul on need praegu ainult sõnad, mile taga pole tegelikke plaane.
"Üldiselt kellelgi plaani viie protsendi kokkusaamiseks ei ole. Mina kutsun kõiki riike üles mitte peksma segast, kui Trump ütleb midagi, mida meil ei ole võimalik teha. Viie-kuueprotsendise numbri sisustamisega näiteks Leedu, keda meile on toodud eeskujuks, ei ole toime tulnud ja see, mida ma loen nende presidendi jutust, noh, see on utoopia. Et justkui mingid valuutareservid on kusagil, mida kasutatakse, või kui ta räägib keskpanga reservidest – no ei, reservidel on ikka oma mõte ja eelarvel on kindel sein ees, keegi ei saa minna Eesti Panka ja võtta sealt raha," lausus Ligi.
"Sellised segased jutud tuleb maha saada. Samas Eesti ikkagi võtab väga tõsiselt seda Ameerika enesesse tõmbumist ja see ei ole meile suur üllatus, et me kaitsekulusid peame tõstma," lisas ta.
Ligi, kes ütles juba mullu sügisel, et kaitsekulude tõstmine viie protsendini SKP-st ei ole realistlik, nentis nüüd, et see ei ole "käegakatsutav".
"Sinna samm-sammult liikumine on üks asi, aga retsept ei ole kindlasti see, et me muudame eelarvereeglid ära ja siis oleme vabad reeglitest. Tegelikult eelarvereeglitel on ikkagi mõte. Eelarvereeglid on Euroopat hoidnud võlakriisist eemal, kõik riigid pingutavad, kõik väldivad ülekulutamist. Eelarvereeglid on endistviisi hädavajalikud," märkis Ligi.
Võimaliku kaitsekulude erandi kohta ütles Ligi, et erandite lubamine on juba praegu reeglites olemas.
"Aga mis me teha täpselt saame või milles kokku lepitakse, on hoopis teine küsimus. Ei ole saladus, et Saksamaa valimistest sõltub siin väga palju. Ilma Saksamaa seisukohata ei ole ka mõtet rääkida eranditest. Aluslepingut ei lähe keegi muutma, ma olen kindel," ütles ta.
Ligi sõnul tähendaks eelarvereeglite lõdvendamine ohtu riikide rahandusele.
"Ka rahanduslik stabiilsus on julgeolek ja selles mõttes ei tohi teise äärmusse minna. Aga sihiks tuleb need retoorilised numbrid endale paratamatult seada. Seda ei saa teha väga ruttu: mida tähendab näiteks üks protsent SKP-st, see tähendab väga ümmarguselt kolm, neli protsenti kas tulumaksu või käibemaksu määra tõstmist. Me oleme öelnud, et me seda ei tee ja ma arvan, et valitsus selle juurde ka jääb," lausus Ligi.
"Vene sõjamasin pole nii jätkusuutlik, et peaksime hulluks minema"
Kui palju suudaks Eesti aasta-aastalt kaitsekulusid kasvatada, on Ligi sõnul poliitiliste kokkulepete küsimus. "Selleks peaksid kõik erakonnad ühte sammu käima, aga praegu on ju enamik pealkirju, mida ma vaatan, sellised, et keegi ütleb, et jah, see on õige plaan, kuid valesti tehtud," ütles ta.
Reedel toimunud Reformierakonna juhatuse koosolekul andis peaminister Kristen Michal selgituse, kuidas kaitsekulude kasvatamisega võiks edasi minna ja see oli täiesti realistlik jutt, nentis Ligi.
"Et eesmärk tuleb seada, järsult ei ole võimalik ja et peale Saksamaa valimisi tuleb saavutada Euroopas arusaam, mis piirini on võimalik teha seda sõjaga seotud erandit," ütles ta.
Mis aastal võiksid Eesti kaitsekulud jõuda viie protsendini SKP-st, ei tahtnud Ligi pakkuda.
"Mina hindan realistlikult protsessi ja erakondade valmisolekut. Ma ju nägin ka koalitsioonipartnerite reaktsioone, nendega tuleb tegelda," ütles ta.
Väitele, et selle kümnendi jooksul Eesti kaitsekuludega viie protsendini ei jõua, vastas Ligi, et võib-olla tõesti mitte, aga Eesti ei ole julgeoleku tagamisel üksi ning liitlased peavad aru saama, et see on Euroopa ühishuvi.
"Euroopa oma kaitsekuludega igal juhul on liikumas edasi. Ja ega see Vene sõjamasin ei ole ju ka nii jätkusuutlik, et me peaksime hulluks minema. Olles piisavalt informatsiooni sees, ma võtan seda siiski nii, et me ei ole sõjas. Me oleme väga ilge naabri kõrval, kes on küll nõrk, aga alati ohtlik," lausus Ligi.
"Venemaa on piisavalt suur, et olla meile kogu aeg ohtlik, aga me ei tohi ka iseendale ohtlikuks muutuda, et minna paanikasse. Plaanid peavad olema jätkusuutlikud. Ja suurim efekt tuleb saada sellest, et liitlased Euroopas on koos meiega, siis on seda kahevõitluse juttu Venemaaga vähem. See (kahevõitlus) ei ole algamas;" ütles Ligi.
Toimetaja: Marko Tooming