Viimane üleskutse jätkusuutlikkuse reeglite reformimiseks, mis ettevõtete kinnitusel takistavad investeerimast, tuli USA nafta- ja gaasikontsernilt ExxonMobil, vahendas FT. Selle Euroopa haru juht Philippe Ducom ütles, et 30 miljardist eurost, mis ettevõte plaanib investeerida sellistesse tehnoloogiatesse nagu vesinik ja süsiniku kinnipüüdmine, tuleb Euroopasse siinse liiga mahuka ja kalli reguleerimise tõttu väga vähe.

"Suur osa sellest, mida Euroopa teeb, püüab ta teha õigeid asju, kuid teeb seda valel viisil," ütles Ducom FT-le.

Mõjukas Euroopa tööstuse ümarlaud, mille liikmete hulka kuuluvad bloki suurimad tööstus- ja energiaettevõtted, oli samuti väga kriitiline oma viimati koostatud seisukohas kliimamuutustega võitlemiseks ning ettevõtete käitumise ja investeeringute parandamiseks mõeldud eeskirjade suhtes.

"Seal on liiga palju keerulisi ja üldiselt ebamääraseid definitsioone ja termineid, samuti ebaselgeid aruandlusvaldkondi ja avalikustamisnõudeid," öeldakse dokumendis.

Eelmisel nädalal kutsusid Davosis kohtunud ärijuhid Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit üles kiiresti leevendama ettevõtete regulatiivset koormust. Ühe Euroopa suurettevõtte tegevjuht ütles, et Euroopa kaotab iga päev konkurentsivõimet. Teine lisas, et on hädavajalik muuta nende USA investorite arvamust, kes leiavad praegu, et Euroopasse pole võimalik investeerida.

Von der Leyen on seadnud jätkusuutlikkuse aruandluse lihtsustamise oma teise ametiaja keskseks eesmärgiks EL-i täitevvõimu eesotsas, märkis FT. Kuid ettevõtted ja valitsused on üha enam mures, et sellest ei piisa bloki konkurentsivõime kaitsmiseks, eriti arvestades president Trumpi maksude ja reeglite kärpimise kava USA-s.

Brüsselile üha enam survet avaldavate riikide valitsuste hulgas kutsus Prantsusmaa eelmisel nädalal üles tegema suurt regulatiivset pausi seadusandluses, mis hõlmab kõike alates kemikaale puudutavatest reeglitest kuni finantsdirektiivideni.

Saksamaa kantsler Olaf Scholz, keda ootavad veebruaris valimised, nõudis hiljuti Euroopa Komisjonile saadetud kirjas, et suurimate ettevõtete jaoks jaanuarist kehtima hakanud ettevõtete jätkusuutlikkuse aruandluse karmistamist tuleks kahe aasta võrra edasi lükata.

Selline surve tähistab tõsist tagasilööki EL-i juhtide jaoks, kes olid varem toetanud jõulist kliimamuutustega võitlemise plaani, mille aluseks olid ettevõtetele kehtestatud rangemad eeskirjad, et julgustada neid võitlema globaalse soojenemise taga oleva reostusega, tõdes FT.

Nii oli Prantsusmaa president Emmanuel Macron 2022. aastal kiitnud jätkusuutlikkuse aruandluse reegleid kui viisi kapitalismi reformimiseks.

Kuid majanduskasvu pidurdumine ja parempoolsete parteide surve ning USA uue administratsiooni poliitika on sundinud EL-i poliitikakujundajaid sellele reageerima.

Trump kritiseeris eelmisel nädalal Davosis Maailma Majandusfoorumil peetud videopöördumises Euroopa Liidu seadusandlust kui väga tülikat, ründas bloki maksu- ja kaubandusrežiimi ning reklaamis samal ajal enda dereguleerimispüüdlusi USA-s.

Von der Leyen tunnistas Davosis peetud esinemises, et paljud ettevõtted hoiavad oma investeeringuid Euroopas tagasi siinse bürokraatia tõttu. Ta lubas, et Euroopa Komisjon käivitab jätkusuutliku rahastamise ja hoolsuskohustuse eeskirjade kaugeleulatuva lihtsustamise.

Veebruaris peaks komisjon esitama ettepaneku, millega nähakse ette ettevõtete aruandluse reeglite kärped kolmes suure direktiivi mõjualas – jätkusuutlikkuse aruandlus, tarneahela seadused, mis hõlmavad keskkonna- ja inimõiguste rikkumisi ning roheinvesteeringute määratlus.

Vastavalt EL-i konkurentsivõime parandamise plaane kirjeldavale dokumendi eelnõule on komisjon teatanud, et vähendab suuremate ettevõtete aruandlusnõudeid 25 protsenti ja väikeettevõtete puhul 35 protsenti.

Muudatused on juba tekitanud erimeelsusi Euroopa Komisjoni sees ning liikmesriikide ja seadusandjate vahel, kuid eelkõige riikides, kus ettevõtted on uute aruandlusreeglite jaoks juba valmistunud.

"Peame midagi ette võtma, kuid see puudutab ka ennustatavust [ettevõtete jaoks]," ütles üks ​​kõrge EL-i diplomaat FT-le.

Eksperdid on mures ka selle pärast, et USA surve tõttu surutakse Euroopa Liit oma kliimaplaanides liiga kaugele tagasi.

Cambridge'i jätkusuutlikkuse instituudi tegevjuhi Martin Porteri hinnangul on oht, et laiaulatuslik lihtsustamine võib vallandada poliitikasuunad, millega ettevõtted pole arvestanud. Ta lisas, et see on vastuolus Euroopa Liidu üldise eesmärgiga kasutada jätkusuutlikkust konkurentsieelisena, mis aitaks majandusel kasvada.