Kaasik: laenukoormuse kasvatamise juures peab riik mõtlema ka tulevikule
Eesti on küll Euroopa Liidu kõige madalama võlakoormusega riik, kuid võlg kasvab kiiremini kui enamikus liidu riikides. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul peab riik laenukoormust kasvatada soovides mõtlema sellele, kas ka mitmekümne aasta pärast oma rahaasjadega toime tuleb.
Eesti riigivõlg moodustab praegu umbes neljandiku sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on Euroopa Liidu väikseim. Samas on võla kasv SKP suhtes Euroopas üks kiiremaid.
"Eesti riigivõlg on pärast koroonapandeemiat tublisti kasvanud. Kui varem rääkisime, et oleme Euroopa Liidu kõige väiksema võlaga riik, jäädes tugevalt alla 10 protsendi SKP-st, siis nüüd räägime, et meil on üle 20 protsendi võlga. Prognooside järgi selle aasta lõpuks umbes 10 miljardit eurot," selgitas Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.
See tähendab, et kasvavad ka intressimaksed, mida igal aastal tasuda tuleb.
"Intressimaksed ulatuvad prognooside järgi pea 300 miljoni euroni, natuke vähem. Rusikareegel on, et iga miljardi peale, mille laename, peame hakkama kulutama 30 kuni 40 miljonit selle teenindamiseks," ütles Kaasik.
Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) kinnitusel on maksutõusude ja eelarvekärbetega saadud defitsiidi kasvule pidur peale.
"Kui me siin paar aastat, umbes aasta oleme maadelnud eelarvedefitsiidi kärpimisega, oleme saanud sellelt rajalt maha, kus need intressid oleks olnud üle poole miljardi. Need on umbes poole väiksemad ettenähtavas tulevikus," rääkis Ligi.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni (RE) sõnul suurenevad riigivõla intressikulud praegu aeglasemalt kui on maksutulude nominaalkasv.
"Halb on siis, kui intressikulud aastaeelarves on suuremad kui majanduskasvu tõttu kasvav maksulaekumine. Siis on selles mõttes raske, et tuleb kas eelarvet rohkem defitsiiti lasta või midagi muud kärpida puhtalt intressikulude kärpimiseks, isegi mitte laenu tagasimaksmiseks," selgitas Akkermann.
Kaasik nõustus, et praegu on Eesti riigivõlg väike, kuid mõelda tuleb tema sõnul ka tulevikule.
"Me peame mõtlema, et meil oleks vaja täiendavat puhvrit tulevikus. Kui olukord läheb halvemaks, me peame ka 10, 20, 30 aasta pärast oma rahaasjadega toime tulema," ütles ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"